Pb) 11) Tooge põhilised termoplastide esindajad(vähemalt 3)? Polüetüleen(PE), polüpropülen(PP), polütetrafluoroetüleen(PTFE), plüstüreen(PS), plüvinüülkloriid(PVC), polüamiid(PA) 12) Kuidas liigitakse mitteoksiidkeramika lähtudes koostidest? Karbiidid, nitriidid, boriidid, silitsiidid III variant: 1)Tahkkeskendatud kuupvõre tähis, k-arv,baas. K12, K=2, n=8*1/8+ 6*1/2=4 2)keemilise ühendi A1B3 kristallivõre(võretüüp K12) 3)FD kuju komponentide mittelahustuvuse korral faasid ja üleeutekt.sulami struktuuriosad. 4)eutektikumi tähistus ........ sulamis muutuse skeem, T , 0C. L--> (A+T)Le (T=1147C). C%=4,3 Eutektikum (E) austeniidi ja tsementiidi segu, mida nim ledeburiidiks (Le). (Le= A+T (kuni 727) Le=F+T (alla 727)) 5)Milles seisneb martensiitmuutus. AFe(C)ül=M (C-sisaldus on võrdne lähteausteniidi C-sisaldusega); T=200-300C. 6)alaeutektoidmalm, terdlahuseosad, nende tekkimistüüp.
2. Metalli kristalliline struktuur koosneb teradest, mille sees on aatomid, mis kristalliseerunud amorfsesse olekusse 3. Aatomite paigutust molekulides ja nendest terade moodustumist 4. Metalli struktuuri jaotumist teradeks, terade kristallilist struktuuri ja aatomite paigutust kristallivõres 5 : 4,00 4,00 Mis viisil võivad sulamikomponendid omavahel toimida? : 1. Omavahel reageerides tekitada keemilisi ühendeid 2. Lahustuda üksteises 3. Mittelahustuvuse korral tekitada mehaanilisi segusid 6 : 4,00 4,00 Leidke igale sulami koostisele vastav jahtumiskõver. sulam a sulam b sulam c sulam d 7 : 4,00 4,00 Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta? : 1. Antud faasidiagrammil alaeutektne mikrostruktuur koosneb A faasi teradest ja A+B eutektsest mehaanilisest segust 2. Keemilise koostise poolest faasidiagrammi paremasse osasse jääva sulami mikrostruktuur
tooge põhilised termoplastide
esindajad 3? Polüetüleen PE, polüpropüleen(PP), polütetrafluoroetüleen PTFE, polüamiid PA
12.kuidas liigitatakse mitteoksiidkeraamika lähtudes koostisest?karbiidid, nitriidid, boriidid,silitsiidid.
3. VARIANT 1) Tahkkesendatud kuupvõre tähis, k-arv,baas? K12; K=12; n=8*1/8+6*1/2=4 2)Keemilise
ühendi A B kristallivõre (võretüüp K12)?A=1/8*8=1;B=6*1/2=3; n=A+B=4 3)FD kuju komponentide
mittelahustuvuse korral faasid ja üleeutekt.sulami struktuuriosad? F.diagramm 4)Eutektikumi
tähistus.....sulamismuutuse skeem? C;L-(1147)Le;Le=A+T(kuni 727);Le=F+T(alla 727) 5)Milles seisneb
martensiitmuutus?A->Fe(C)=M(C=0,8%);K12->K8 on vaja kiirelt jahutada
6)Alaeutektoidmalm,tardlahuseosad,nende tekkimistüüp?Alaeutektmalmid: 2,14%
elementide sümbolid ja nende nominaalsisaldus(täisarv %)
11. tooge põhilised termoplastide esindajad 3? Polüetüleen PE,
polüpropüleen(PP), polütetrafluoroetüleen PTFE, polüamiid PA
12.kuidas liigitatakse mitteoksiidkeraamika lähtudes
koostisest?karbiidid, nitriidid, boriidid,silitsiidid.
3.variant
1.Tahkkesendatud kuupvõre tähis, k-arv,baas? K12; K=2;
n=8*1/8+6*1/2=4
2.Keemilise ühendi A1B3 kristallivõre (võretüüp K12)?
A=1/8*8=1;B=6*1/2=3; n=A+B=4
3.FD kuju komponentide mittelahustuvuse korral faasid ja
üleeutekt.sulami struktuuriosad? F.diagramm
4.Eutektikumi tähistus.....sulamismuutuse skeem? C;L-
(1147)Le;Le=A+T(kuni 727);Le=F+T(alla 727)
5.Milles seisneb martensiitmuutus?A-
>Fe(C)=M(Cmax=Lähtefaasi A C-sisaldusega);K12->K8 on vaja
kiirelt jahutada
6.Alaeutektoidmalm,tardlahuseosad,nende tekkimistüüp?
Alaeutektmalmid: 2,14%
komponentides A ja B normaaltemperatuuril. Seega iseloomustab joon CF komponendi B lahustuvust komponendis A ja joon DG komponendi A lahustuvust komponendis B sõltuvalt temperatuurist. Seetõttu nim. jooni CF ja DG lahustuvus- ehk solvusjoonteks. c)Mittelahustuvus Faasidiagramm sulamite korral, mille komponendid teineteises ei lahustu Komponentide esinemisel, mille lahustuvus on teineteises on väike, võib lahustuvuse jätta arvestamata ja vaadelda süsteemi komopnentide mittelahustuvuse faasidiagrammina (joonis 1.43, lk 41). Teoreetiliselt pole võimalik faasidiagrammi selline kuju, kuid tal on praktiline tähtsus väga puhaste metallide korral. d)Keemilise ühendi korral Faasidiagramm keemilise ühendi moodustavate komponentide korral Metallid võivad moodustada rida keemilisi ühendeid: elektrokeemilis ja elektronühendeid ning sisendusfaase. Keemiliste ühendite tekkimisel võib jagada faasidiagrammi osadeks, mille