Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Komplementaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides. Kontraktsioonvalk liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Lipiid orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlis, vahad). Lämmastikalus nukleiinhapate monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. Nt adeniin, guaniin, tsütosiin. Makroelement- Organismi koostises kõige enam esinevad elemendid (S,P,O,N,C,H). Mikroelement- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe, Zn). Monosahhariid- ehk lihtsuhkur, madalmolekulaarne ühend, milles süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. mRNA informatsiooni RNA.
Fosfolipiid - rakumembraani koostises olev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Komplementaarsusprinsiip - kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustamisel. Kontraktsioonivalk liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Lipiid org aine rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus. Lämmastikalus nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. Makroelemendid organimside koostises kõige rohkem esinevad keemilised ühendid. Mikroelemendid organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid. Monosahhariid lihtsuhkur. Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles on süsiniku aaromeid 3-6 tk. mRNA informatsiooni-RNA. Toob geneeetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest
Glükoos, fruktoos C6H12O6. Riboos, desoksüriboos C5H10O45. Oligosah. koosneb 23 molekulist, (energia saamiseks). Sahharoos= glükoos+fruktoos. Laktoos e. Piimasuhkur. Polüsah. koosnevad paljudest monomeeridest. Tärklis(taimne varuaine), tselluloos( inimese seedeensüümid ei suuda seda lagundada), kitiin, glükogeen(leidub veise maksas). LIPIIDID orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus. *Rasvad e. Lihtlipiidid. Koosnevad glütseroolist(alkohol) ja rasvahepetest. I lihtlipiidid e. Neutraalrasvad. Vedelad taimsed õlid, Tahked rasvad loomsed rasvad, Vahad taimsed ja loomsed. II Liitlipiidid e. Fosfolipiid. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. III Tsüklilised lipiidi e steroidid. Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Kahe aminohappe reageerimisel moodustub ühend, mida nim dipeptiidiks.
mõjuks veega. 38. HÜDRFOOBSUS ainel puudub vastasmõju veega, ei märgu ega lahustu vees, ei saa moodustada vesiniksidemeid, lahustuvad apolaarsetes / orgaanilistes lahustites. 39. KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP keemiliste molekulide vastastikune sobivus. Kehtib ainult nukleiinhapete puhul. 40. KOLESTEROOL - inim- ja loomorganismi ainevahetuses tekkiv kudede koostisosa. 41. LIPIID - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid). 42. MIKROELEMENDID - keemilised elemendid, mida organismid vajavad väga väikestes kogustes. 43. MAKROELEMENDID Põhibioelemendid : C , H , N , O , P , S 44. MONOSAHHARIID madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mille süsiniku arv on 3st-6ni. 45. OLIGOSAHHARIID madalamolekulaarne orgaaniline ühend, koosneb 2-10 monosahhariidist. 46. POLÜSAHHARIID kõrgemolekulaarne orgaaniline aine, mis koosneb paljudest monosahhariididest.
· Ehituslik funktsioon (tselluloos või kitiin on taimerakkude koostises) · Kaitsefunktsioon (talvel puuokastes suureneb suhkrutesisaldus, väheneb veesisaldus) · Ligimeelitav funktsioon (taimed meelitavad putukaid) 2. Lipiidid (ehk rasvad)- orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus, küll aga mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Koosnevad glütseroolist ning rasvhappejääkidest. (Rasvad, õlid, vahad, steroidid) Lipiidid on organismide energiaallikaks!!! Lipiidide tähtsus: · Energeetiline väärtus (karu- kasutab talveune ajal nahaalust rasvakihti energia saamiseks) · Struktuurne funktsioon (leidub membraanide koostises)
Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides. KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP-Kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA JA RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C JA G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. KONTRAKTSIOONIVALK-liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihase skeletis. LIPIIDID-Orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus(rasvad, õlid, vahad). LÄMMASTIKALUS-Nukleiinhapete monomeeride koostisesse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil, tsütotsiin. MAKROELEMENDID- Organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid: O, C, H, N, P,S. Tihti paigutatakse nende hulka ka K,Mg, Ca. MIKROELEMENDID- Organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes
Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G kontraktsioonivalk- liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. esineb nt. inimese skeletilihaste rakkudes lipiid- orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus lämmastikalus- nukleiinhapete monomeeride koostisesse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin makroelemendid- organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid: O, C, H, N, P ja S. Tihti paigutatakse nende hulka ka K, Mg ja Ca. mikroelemendid- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised
ainevahetusprotsessidest. 5. HORMOON - sisenõre ehk inkreet on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. 6. KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP keemiliste molekulide vastastikune sobivus. Kehtib ainult nukleiinhapete puhul. 7. KOLESTEROOL - inim- ja loomorganismi ainevahetuses tekkiv kudede koostisosa. 8. LIPIID - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid). 9. MIKROELEMENDID - keemilised elemendid, mida organismid vajavad väga väikestes kogustes. 10. MAKROELEMENDID Põhibioelemendid : C , H , N , O , P , S 11. MONOSAHHARIID madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mille süsiniku arv on 3st-6ni. 12. OLIGOSAHHARIID madalamolekulaarne orgaaniline ühend, koosneb 2-10 monosahhariidist. 13
Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides. Komplementaarsusprintsiip-kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. Kontraktsioonivalk-liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes. Lipiid-orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid jt.). Lämmastikalus-nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin. Makroelemendid-organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid: O, C, H, N, P ja S. Tihti paigutatakse nende hulka ka K, Mg ja Ca. Mikroelemendid-organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes
Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus Kromosoommutatsioon - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb muutustes kromosoomide pikkuses ja struktuuris. On nähtav mitoosi vi meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel Leukoplast - memraanidest koosnev taimeraku organell, milles pingmendid puuduvad. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Varutärklist sisaldavat leukoplasti nimetatakse amüloplastiks Lipiid - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid) Loodusseadus - teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus Lootekestad - loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta Lootelehed - selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine(ektodern), sisemine(entoderm) ja keskmine(mesoderm)
Kromosoommutatsioon - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb muutustes kromosoomide pikkuses ja struktuuris. On nähtav mitoosi vi meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel Leukoplast - memraanidest koosnev taimeraku organell, milles pingmendid puuduvad. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Varutärklist sisaldavat leukoplasti nimetatakse amüloplastiks Lipiid - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid) Loodusseadus - teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus Lootekestad - loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta Lootelehed - selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine(ektodern), sisemine(entoderm) ja keskmine(mesoderm)
Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus Kromosoommutatsioon - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb muutustes kromosoomide pikkuses ja struktuuris. On nähtav mitoosi vi meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel Leukoplast - memraanidest koosnev taimeraku organell, milles pingmendid puuduvad. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Varutärklist sisaldavat leukoplasti nimetatakse amüloplastiks Lipiid - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid) Loodusseadus - teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus Lootekestad - loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta Lootelehed - selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine(ektodern), sisemine(entoderm) ja keskmine(mesoderm)
Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides. Komplementaarsusprintsiip Kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. Kontraktsioonivalk liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes. Lipiidid Orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid jt.) Lämmastikalused nukleiinhapete monomeeride koostisesse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. Makroelemendid Organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid: O, C, H, N, P ja S. Tihti paigutatakse nende hulka ka K, Mg ja C. Mikroelemendid Organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes
orgaanilised molekulid, kolloidne dispersioon moodustub spontaanselt, keskkond peab olema täpselt määratletud. Lüofoobsed (veekeskkonnas hüdrofoobsed) peamiselt anorgaanilised osakesed, interaktsioon dispersioonikeskkonnaga väga nõrk või puudub üldse, dispersioon ei moodustu spontaanselt, viskoossus ei muutu, süsteemid on püsivad tänu osakeste laengutele. 83. Kolloidsüsteemi tekke peamised tingimused. Dispersse faasi mittelahustuvus või küllaldaselt väikene lahustuvus dispersioonikeskkonnas Ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas, mis stabiliseerivad osakesi kondensatsioonil, pidurdavad osakeste kasvu Sellised ained viiakse süsteemi kas spetsiaalseltvõi tekivad reaktsioonil 84. Koagulatsioon. Osakeste ühinemine suuremateks agregaatideks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel. Koagulatsiooni kutsub esile ioon, mille laeng on vastandmärgiline kolloidosakese laengule
orgaanilised molekulid, kolloidne dispersioon moodustub spontaanselt, keskkond peab olema täpselt määratletud. Lüofoobsed (veekeskkonnas hüdrofoobsed) peamiselt anorgaanilised osakesed, interaktsioon dispersioonikeskkonnaga väga nõrk või puudub üldse, dispersioon ei moodustu spontaanselt, viskoossus ei muutu, süsteemid on püsivad tänu osakeste laengutele. 83. Kolloidsüsteemi tekke peamised tingimused. Dispersse faasi mittelahustuvus või küllaldaselt väikene lahustuvus dispersioonikeskkonnas Ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas, mis stabiliseerivad osakesi kondensatsioonil, pidurdavad osakeste kasvu Sellised ained viiakse süsteemi kas spetsiaalseltvõi tekivad reaktsioonil 84. Koagulatsioon. Osakeste ühinemine suuremateks agregaatideks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel. Koagulatsiooni kutsub esile ioon, mille laeng on vastandmärgiline kolloidosakese laengule
korral asendavad lahustuva komponendi aatomid osa lahustajakomponendi aatomeid. Sisendustardlahuse korral paigutuvad lahustuva komponendi aatomid lahustajakomponendi kristallivõre tühikutesse. Kahekomponentsete faasidiagrammide põhitüübid ja sulamite strukturid Piiramatu lahustuvus Piiratud lahustuvus ja eutektikumi tekkimine Piiratud lahustuvus ja peritektikumi tekkimine Mittelahustuvus Vedelas olekus lahustub enamik metalle üksteises piiramatult, moodustades ühtlase vedellahuse. Vedelfaasist tekkivad tardfaasid erinevad koostiselt vedelast lähtefaasist. Rauasüsinikusulamid (Fe-C sulamid) Faasid ja mehaanilised segud Fe-C sulamites Toatemperatuuril on kõikide rauasüsinikusulamite struktuuriosadeks ferriit ja tsementiit, kõrgemal temperatuuril (üle 727 °C) lisandub neile ka austeniit.
2. Kas polümeerid võrreldes teiste materjalidega. a. Sisaldavad kergeid/raskeid elemente b. On madala/kõrge pehmenemistemperatuuriga c. On suure/väikse elektrijuhtivusega d. On kõrge/madale dimensionaalse stabiilsusega e. Hästi/halvasti vormitavad toodeteks 3. Kumb tunnus iseloomustb termoplasti võrreldes termoreaktiiviga. a. Lineaarne/risseotud ahel b. Pöördumatu/pöörduv tahkestumine c. Suur/väike roome d. Lahustuvus/mittelahustuvus e. Suur/väike kuumuskindlus f. Väiksem/suurem tugevus 4. Kas toodetav polüpropüleen on. a. Kristalliline/amorfne b. Stereoregulaarne/ataktiline c. Sündiotaktiline/isotaktiline d. Siksaki/heeliksikujulise ahelaga e. Trans/gauche konformatsiooniga 5. Moodustage sobivad paarid polümerisatsiooniviisi alusel. a. SBR vabaradikaalne ahelakasvu polümerisatsioon b. PAR polükondensatsioon c
Selliseid süsteeme nimetatakse soolideks (ladina keelest "solutio" lahus) 2. Struktureeritud süsteemid, kus dispersse faasi osakesed moodustavad omavahel küllaltki tugevaid ruumilisi struktuure. Sellise süsteemi omadused lähenevad tahke aine omadustele ja selliseid süsteeme nimetatakse tarreteks ehk geelideks (ladinakeelne "gelare" külmutama). 2. Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid. Kolloidse süsteemi valmistamise peamised tingimused: 1. Disperse faasi mittelahustuvus või väike lahustuvus dispersioonikeskkonnas. 2. Kolloidosakesi stabiliseerivate ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas. Need pidurdavad näiteks kolloidosakeste kasvu liiga suureks. Meetodid kolloidsüsteemide valmistamiseks määrab ära kolloidsüsteemide vahepealne asend molekulaardispersete ja jämedispersete süsteemide vahel. Kasutatakse nii kondenseerimiskui ka dispergeerimis(peenestus)meetodeid. A Kondenseerimismeetodid. Selle eesmärgiks on väiksemate osakeste (aatomite,
Selle põhjal jagatakse kõik süsteemid 1. vabadisperseteks puuduvad dispersse faasi osakeste omavahelised seosed. Selliseid süsteeme nimetatakse soolideks. 2. Struktureeritud süsteemid, kus dispersse faasi osakesed moodustavad omavahel küllaltki tugevaid ruumilisi struktuure. Sellise süsteemi omadused lähenevad tahke aine omadustele ja selliseid süsteeme nimetatakse tarreteks ehk geelideks. Kolloidse süsteemi valmistamise peamised tingimused: 1. Disperse faasi mittelahustuvus või väike lahustuvus dispersioonikeskkonnas. 2. Kolloidosakesi stabiliseerivate ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas. Need pidurdavad näiteks kolloidosakeste kasvu. Meetodid kolloidsüsteemide valmistamiseks määrab ära kolloidsüsteemide vahepealne asend molekulaardispersete ja jämedispersete süsteemide vahel. Kondenseerimismeetodid. Selle eesmärgiks on väiksemate osakeste liitmine suuremateks agregaatideks.
rasvhapete ester. korda. Meioosi käigus homoloogilised Limakapsel mõnedel bakteritel rakukestast kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja väljapoole jääv ümbris. eoste moodustumisel. Lipiidid orgaaniliste ühendite rühm, mida Mendeli I seadus homosügootsete vanemate iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas vahad, steroidid jt.). genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Nimetatakse ka ühetaolisuse seaduseks. Liik looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma Mendeli II seadus homosügootsete vanemate levila
millest moodustub väävli sool. Reaktsioonid võivad olla: redoksreaktsioonid, hüdrolüüs (näiteks FeCl3 st Fe2O3 sool), kaksiksidemete küllastamine a)vahetusrealtsioon AgNO3+ KBr AgBr+KNO3 AgNO3 liia korral tekib b)hüdrolüüsireaktsioon FeCl3 + 3H2O Fe(OH)3 + 3HCl c) redoksreaktsioon väävlisooli teke 2H2S + O2 2S + 2H2O Kolloidsüsteemi tekke peamised tingimused: *dispersse faasi mittelahustuvus või küllaldaselt väikene lahustuvus dispersioonikeskkonnas *ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas, mis stabiliseerivad osakesi kondensatsioonil, pidurdavad osakeste kasvu *sellised ained viiakse süsteemi kas spetsiaalselt või tekivad dispersse faasi ja dispersioonikeskkonna vahelisel reaktsioonil Kolloidlahuse puhastamine *Lahuses oleva kolloiddispersse aine eraldamine disperssest faasist *dialüüs (kolloidse faasi eraldamine poolläbilaskvate membraanide abil). Membraani materjalid:
moodustub väävli sool. Reaktsioonid võivad olla: redoksreaktsioonid, hüdrolüüs (näiteks FeCl3 st Fe2O3 sool), kaksiksidemete küllastamine a)vahetusrealtsioon AgNO3+ KBr AgBr+KNO3 AgNO3 liia korral tekib b)hüdrolüüsireaktsioon FeCl3 + 3H2O Fe(OH)3 + 3HCl c) redoksreaktsioon väävlisooli teke 2H2S + O2 2S + 2H2O Kolloidsüsteemi tekke peamised tingimused: *dispersse faasi mittelahustuvus või küllaldaselt väikene lahustuvus dispersioonikeskkonnas *ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas, mis stabiliseerivad osakesi kondensatsioonil, pidurdavad osakeste kasvu *sellised ained viiakse süsteemi kas spetsiaalselt või tekivad dispersse faasi ja dispersioonikeskkonna vahelisel reaktsioonil Kolloidlahuse puhastamine *Lahuses oleva kolloiddispersse aine eraldamine disperssest faasist *dialüüs (kolloidse faasi eraldamine poolläbilaskvate membraanide abil)
on oma levila. Liik - populatsioon või populatsioonide rühm, mille isend on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. Limakapsel - mõnedel bakteritel rakukestast väljapoole jääv ümbris. Limiteeriv (ehk piirav) tegur - on selline, mille hulk vfõi intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. Lipiidid - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid jt.). Lõhestav valik - loodusliku valiku tüüp: liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade (alamliikide, tekkivate liikide) vahel on vaba ristumine osalt piiratud. Lõigustumine - loomade embrüonaalse arengu esimene järk, sügoodi ja tekkinud rakkude jagunemine ilma tütarrakkude kasvuta; lõigustumisel tekib moorula.
2. Vesinikside - vesiniku ja hapniku ning vesiniku ja lämmastiku vahel. Valkudes 3. SS-tüüpi sidemed - tekib väävlit sisaldavate rühmade vahel. Juuksed. 4. Hüdrofoobne side - tekib hüdrofoobsete aminohapete vahel. Valkude füüsikalis-keemilised omadused : 1. Suur molekulmass.(läbiminek membraanidest on takistatud. (kui uriinis on valk, siis neerude kogumistorude membraanid on vigastatud.) 2. Laeng - kõikidel valgu molekulidel on olemas laeng. 3. Lahustuvus ja mittelahustuvus. Piim ja munavalge lahustuvad. Enamus lihasvalke ei lahustu. 4. Hüdrolüüs. Valkude hüdrolüüsil tekivad AH-d. (happeline keskkond ja ensüüm pepsiin põhjustavad). 5. DENATURATSIOON - Valgu kõrgemat sorti struktuuride (4-, 3- ja 2-ne struktuur) kadumine(toimub tugevate füüsikalis-keemiliste tegurite mõjul : muna praadimine, piim + mahl, muna vahustamine ja juuste lokkimine). Säilib vaid esmane struktuur. Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitaja valke.
komponendi A ja B lahustuvust vedelfaasis. Punkt C iseloomustab komponendi B piirlahustuvust komponendis A, punkt D komponendi A piirlahtuvust komponendis B temperatuuril TE. Punktid F ja G iseloomustavad komponentide B ja A lahustuvust vastavalt komponentides A ja B normaaltemperatuuril. Seega iseloomustab joon CF komponendi B lahustuvust komponendis A ja joon DG komponendi A lahustuvust komponendis B sõltuvalt temperatuurist. Seetõttu nim. jooni CF ja DG lahustuvus- ehk solvusjoonteks. c)Mittelahustuvus Faasidiagramm sulamite korral, mille komponendid teineteises ei lahustu Komponentide esinemisel, mille lahustuvus on teineteises on väike, võib lahustuvuse jätta arvestamata ja vaadelda süsteemi komopnentide mittelahustuvuse faasidiagrammina (joonis 1.43, lk 41). Teoreetiliselt pole võimalik faasidiagrammi selline kuju, kuid tal on praktiline tähtsus väga puhaste metallide korral. d)Keemilise ühendi korral Faasidiagramm keemilise ühendi moodustavate komponentide korral
annaabi.ee 
