asub eespool hilisem publikatsioon, kui sama(de) autori(te) poolt on nimekirjas rohkem kui üks publikatsioon samast aastast, siis nimekirjas pannakse need nimekirja viitamise järjekorras ning aastaarvule lisatakse väiketäht: a, b ... Näiteks: Kask, U. 2001a. ... Kask, U. 2001b ... Kui allikal puuduvad konkreetsed autorid (olemas koostajad või toimetajad), siis algab kirje pealkirjaga ning ta paigutatakse üldisesse tähestikulisse järjekorda. Artiklid kirillitsas või mõnes muus mitteladina shiftis: kui on võimalik, siis tuleb lisada artikli ametlik pealkiri eesti, inglise, saksa või prantsuse keeles (nt kokkuvõttest või annotatsioonist). Kui ametlik eesti-, inglis-, saksa- või prantsusekeelne pealkiri puudub, siis tuleb raamatu või/ja artikli pealkiri tõlkida või translitereerida eesti või inglise keelde ja kirjutada ajakirja 5 nimi ladina tähtedes. Ladina tähtedes tuleb kirjutada ka kirjastaja ning publitseerimise
Asutusüksusele (vabariigi valitsus) iv. Tänavale, väljakule jm. (omavalitsus) v. Raudteejaamale ja teistele objektidele, kus kohanime määramine on oluline (ntx kaitsealad) (vastavat objekti haldav ministeerium) d. Kuidas ametlikku kohanime kasutada 89. Millised nõuded kehtivad kohanimele? a. Eestikeelne ja eesti-ladina tähestikus b. Erandkorras võõrkeelne kohanimi c. Mitteladina tähestikus peab ümber kirjutama ehk transkribeerima või translibereerima) d. Murdepäraste nimede ametlikustamine lubatud (murdekeelsed nimed TERVES VALLAS ja tagasi pöörata ei saa) e. Eksonüümid lisatakse endonüümide alla/kohale väiksemalt f. Reeglina võib igal kohal olla 1 ametlik nimi (erand Noarootsi) g. Samanimelised ei või olla haldusüksused, ühe valla või linna piires olevad
· Hargtäiend kohanime täiendosa, mis lisab mõnele korduvale nimele eristava tunnuse (Suur(e)-, Väike-, Mäe-, Ala-) 55. Millised on kohanimede funktsioonid? Haldussüsteem Asutussüsteem Aadress Funktsioonaalsüsteem mälestis 56. Millised on ametlikele kohanimedele esitatud nõuded? Nõuded: · on eestikeelne ja eesti-ladina tähestikus · erandkorras võib kasutada ka võõrkeelset kohanime (rootsikeelsed kohanimed) · mitteladina tähestikust lähtumise korral olema kooskõlas ametliku tähetabeliga: transkribeerimine Eesti piires lähtenime edasiandmine sihtkeele tähestiku abil, arvestades ka hääldust; translitereerimine väljaspool Eestit - lähtenime tähttäheline edasiandmine sihtkeele kirjasüsteemi märkide abil · murdepäraste nimede ametlikustamine on lubatud 14
Rahvusvaheliselt kokku lepitud, et iga keele jaoks püütakse heaks kiita ühtne latinisatsioon. 1987. Montrealis kiideti heaks nimede süsteem. Selle puudus on, et seda süsteemi ei rakendata. Omaladina latinisatsioon, mille vastav riik ise on kehtestanud. On olukordi, kus keel on läinud üle ladina tähestikule, siis ümberkirjutussüsteeme ei vajata. ÜRO ühtse latinisatsiooni põhimõte. Ladina tähestikuga keelte nimesid tavaliselt ei muudeta. Mitteladina tähestikuga keelte nimed tuleb ümber kirjutada. Vene nimede jaoks eesti süsteem kujunenud pika aja jooksul. 1926. Aastal kiitis keeletoimkond heaks esimese soovituse, kuidas vene nimesid eesti keelde kirjutada. Seda tabelit on hiljem korduvalt parandatud. Piiblinimede nimed on samuti küsimusi tekitatud: kas peavad eestikeelsed olema ja on neid, kes ütlevad, et need ei peaks olema üldkeelest kõrvalakalduvad. Tänapäeval vaieldakse muude asjade üle rohkem.
c) vähemusrahvuste kohanimed; d) kohanimede kasutamine ametlikus asjaajamises (registrites, kaartidel, siltidel jm); e) kohanimeseaduse järelevalve, nimede revisjon jm lõppsätted. Tähtis on see, et kohanimeseadus fikseerib kohanimedele esitatavad keelelised nõuded. Kohanime kirjapilt peab vastama eesti õigekirja reeglitele, aga võib kajastada kohapealset (murdepärast) häälduskuju. Võõrkeelse kohanime kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjale ja mitteladina tähestikust lähtumise korral olema kooskõlas ametliku tähetabeliga (§ 15 lg 3). Kohanime täiskuju on nime täielik kuju, mis tuleb esitada ametlikus dokumendis. Täiskujusse kuulub nii nimi ise (täpsemalt, nimetuum, nt Karja, Paide, Jaani) kui ka liigisõna, mis näitab koha liiki (linn, järv, mägi, laht jne). Niisamuti võib nimesse kuuluda hargtäiend, mis aitab eristada samanimelisi kohti (vrd Suur-Karja ja Väike- Karja, Kolga- Jaani ja Järva- Jaani). Sama
· Töö kirjutamisel kasutatud allikad peavad sisalduma töö lõpus esitatud viidatud allikate loetelus · Viidatud allikate loetelus tuuakse ainult need allikad, millele töös on konkreetselt viidatud. · Viidatud allikad loetletakse autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimeste sõnade järgi. · Mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras. · Kui allikate loetelus sisaldub mitteladina tähestikus kirjeid, on soovitav need transliteerida ladina tähestikku vastavalt rahvusvaheliste standardite nõuetele, kusjuures kirje lõppu tuleb lisada sulgudes märge töö keele kohta, näiteks (vene keeles). Kui autor ei pea otstarbekaks selliste kirjete transliteerimist, võib need esitada originaalkeele tähestikus eraldi loeteluna pärast ladinatähestikulisi kirjeid. 9
annaabi.ee 
