tähistati neid kui jüri- ja mihklipäeva. Tähtsamatel pühadel hakati siiski missal käima ja muutus oli ka see, et kirikupühi, mil kehtis töökeeld oli ilmselt rohkem kui paganlikke tähtpäevi. Kuigi seitsmepäevane nädal oli eestlastel kasutusel varemgi, võttis pühapäevane kirikuskäimise juurutamine siiski aega. Aasta tähtsaim püha, jõulud, säilitas katolikuajal oma senise nime ja kombetalituse, mis jäi kuni 20.sajandini peamiselt mittekristlikuks. (icid) Reformatsioon 1517. aastal algas Saksamaal reformatsioon ehk usupuhastus, mida algatas Matin Luther. Lutheriusk kuulutas, et inimene saab õndsaks usu, mitte rituaalide mehaanilise täitmise kaudu. Esikohal pidi olema iga inimese isiklik suhe Jumalaga. Selle toetajaid leidus talupoegade, kodanike ja aadli hulgas. Eestisse jõudis reformatsioonilaine 1524.aastal pildirüüste näol. 1526. aastaks olid Eesti linnad protestantlikeks saanud. Maal oli olukord keerulisem.
üle täielikult olemas. See tähendab seda, et kui inimesele sisendada midagi vastuvõetamatut, keeldub inimene seda sugestiooni aktsepteerimast ning ka antud korraldusi täitmast (Hakkmann 2010). Tugevalt üle poolte (60 vastanut) ei pidanud hüpnoosi imeravimiks, samuti ei arvanud paljud (54), et hüpnoos võib olla ohtlik või tervisele kahjulik. Natuke üle poolte vastanutest (41 vastanut) ei pidanud hüpnoosi ka mittekristlikuks, kuigi mõned kristlased usuvad, et hüpnoos on kui salateadus, mida tuleb iga hinna eest vältida. Praktikud aga väidavad, et hüpnoos on täiesti loomulik teadvuse seisund, mida kasutatakse kui ravi koostisosa. Samuti ei ole hüpnoos iseenesest raviv ega ka mitteraviv. Hüpnoos loob vaid võimaluse suhelda inimese alateadvusega. Tabel 1. Uurimuses osalenute hinnang hüpnoosiga seotud väidetele Pole Ei
annaabi.ee 
