31. 32. Reformatsioon. Vastureformatsioon. 1. Reformatsiooni põhjused ja eeldused. · Kiriku kaugenemine algkristlikest põhimõtetest · Rahvusriikide tugevnemine ja nende valitsejate püüe vabaneda paavstivõimu kontrolli alt · Vaimulike privilegeeritud seisund, kiriku liigne rikkus · Vaimulike kõlbeline allakäik, mittekristlikud eluviisid · Paavstide sekkumine päevapoliitikasse · Indulgentside müük 2. Martin Luther ja tema õpetus · Ainus usulise tõe allikas on Piibel, vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse · Ristiusu õpetus tuli puhastada sinna sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest USUPUHASTUS. · Inimene saab õndsaks ainult usu kaudu (õndsaks saab inimene mitte tänu
REFORMATSIOON 31. peatükk 1. Mis oli reformatsiooni sügavamad põhjused? Mis sai usupuhastusliikumise ajendiks? Sügavamad põhjused: Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Vaimulike privileegitud seisund vaimulike mittekristlikud eluviisid Ajend: indulgentside müük 2. Missugused olid Lutheri peamised etteheited tolleaegsele katoliiklusele? Milline oli paavstikiriku reaktsioon? indulgentside müük leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla Piibel jäiga kirikuhierarhia vastu tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte (ristimist ja armulauda) Paavstikiriku reaktsioon oli sellele ükskõikne, paavst pidas seda munkade omavaheliseks lobaks. Kui Leo X Medict selle tõsidusest aru sai, oli hilja juba. 3
Reformatsioon-XVI saj.toimunud usupuhastusliikumine,mille tagajärjel kujunesid katolooklusest eraldunud protestantlikud kirikud(nt luterlus,kalvinism,anglikaani kirik) Põhjused ja eeldused kujunesid jube keskaja lõpul. Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt . Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahuolematust. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meeltmööda olla vaimulike mittekristlikud eluviisid. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkulepeid isegi Türgi sultanitega, kes kristlikke maid anastas. Üheks Reformatsiooni põhjuseks oli indulgentside müük. See oli ebaõiglane, et sai end pattudest vabaks osta; pattudest pidi end vabaks lunastama ehk midagi tegema ka selle eest, et vabaks saada. Vaimulikud ja preestrid polnud
uued kaubanduskeskused (Lissabon), mais, kakao, kartul, kalkun, tubakas, nakkushaigus – süüfilis ehk AIDS, tomat, uba, maapähkel. Reformatsioon 1054 toimus ristiusukiriku lõhenemine - Rooma katalikukirik (kiriku pea on paavst, ladina keelne) ja Kreeka katolikukirik ehk õigeusukirik (kiriku pea on patriarh, kohalikus keeles). Tsölibaat – vaimulike keeld abielluda Reformatsiooni eelduseks oli see, et vaimulikel olid mittekristlikud eluviisid ning see viis katoliku kiriku kõlbelise allakäiguni. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkuleppeid isegi Türgi sultaniga, kes kristlikke maid anastas. Reformatsiooni põhjus - tagasipöördumine kristlike põhimõtete range järgimise juurde. Reformatsioon – 14. sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud (luterlus, anlikaani kirik)
Ajapikku arenes ka eri riikide vaheline suhtlemine ja kaubandus ehk merkantilism. Muutused toimusid ka usu kohapealt. Inimesi häiris, et katolik kirik oli hakanud üha rohkem algkristlikke põhimõtteid vältima ning muutus omakasupüüdlikuks. Sellised tegurid kutsusid esile rahva meelepaha, mis omakorda viis reformatsiooni ehk usupuhastusliikumiseni, mille algatajaks oli Martin Luther, kes avalikustas munkade mittekristlikud eluviisid ning teavitas rahvast paavstide ilmalikust omakasupüüdlikusest. Selliste tõdede väljatulek viis selleni,et loodi avalik rahvakirik, mis muutis usu lihtsamini ligipääsetavaks ka tavainimestele. Mõistagi tekitas selline muutus katolikus kirikus suurt ängi ja soovi inimesed tagasi katoliiklasteks pöörata. Seetõttu alustaski katolik kirik vastureformatsiooniga, mille käigus püüti säilitada kirikutraditsoonid, samaaegselt välja juurides protestantism kui väärõpetus
kõik patud nii ära pihtida, et ta õige ja aus tunduks. Kui notar suri võeti ta surnukeha kirikusse vastu ja ta tunnistati pühakuks, kuna munk rääkis temast niivõrd palju head. Boccaccio teises novellis on jutt juudist, keda üritatakse ristiusku pöörata. Mees on aga väga selle vastu, kuid kaupmees Gianotto suudab ta kõhklema panna. Juut Abraam hakkas kaaluma ristuusku pöördumist, kuid tahtis enne Roomas ära käia. Sealsed vaimulike mittekristlikud eluviisid, aga välistasid tema jaoks sellesse usku pöördumise. Poistepilastamine ja lihahimu olid Abraami jaoks vastuvõetamatud. Renessansiajastul oli kirikuelu väga halb ja segane. Inimestele suruti ristiusku ja selle reegleid peale, kuid vaimulikud ise käitusid vastupidiselt ja elasid vägagi ristiusu tõekspidamiste kohaselt keelatud elu. Nad himustasid liha ja võimu ning kasutasid väikseid poisse ära. See peegeldub hästi ka renessansiajastu kirjanduses.
Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole on kirikus olnud juba selle kujunemisest peale ent reformatsioon on pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreekakatoliku kirikuks suurim vapustus kristluse ajaloos. Reformatsiooni eeldused kujunesid juba keskaja lõpul, nendeks olid: o LääneEuroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. o Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. o Tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid. o Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid ka päevapoliitikasse. Erilist pahameelt tekitas patulunastuskirjade ehk indulgentside müük, kurikuulsaks indulgentside müüjaks sai Johann Tetzel, seal kus tema oli neid müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattude eest. Suurim rahulolematus vallandus Saksamaal, sest poliitilise killustatuse tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada
Leiutas erinevaid lennumasinaid (helikopter, deltaplaan) Reformatsioon ja vastureformatsioon 1. Nimeta eeldusi reformatsiooniks. Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Vaimulike privileegitud seisund tekitas rahulolematust. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meeltmööda olla vaimulike mittekristlikud eluviisid. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välitanud kokkuleppeid isegi Türgi sultaniga, kes kristlikke maid anastas. 2. Kes oli Martin Luther? Kirjelda tema veendumusi. Ta oli reformatsiooni algataja, kes oli pärit Saksamaalt. Üha enam süvenes temas arusaam, et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid ainult usu kaudu
„Odüsseia“ järgi. Tumedal ajajärgul tegutsenud pimeda lauliku Homerose suulise loominguna. OLÜMPIAMÄNGUD 8.sajandil E.Kr suurenes Kreekas rahvaarv ja algas uus tsivilisatsiooni tõus, kujunesid välja linnriigid. Kõigi saavutuste eest tänati peajumal Zeusi, kelle auks aastal 776e.Kr hakati Zeusi peatemli juures Olümpias korraldama atleetide spordimänge. Alates sellest aastast korraldati Olümpiamänge kuni 394a P.Kr, mil rooma paavst need kui mittekristlikud ehk paganlikud pühad ära keelas.I Olümpiamängudest 776a E.Kr sai alguse Kreeklaste ajaarvamine ja 4aastast perioodi kahe Olümpia vahel nimetati Olümpiaadiks. Olümpiamängud kestsid 5päeva. Teisel päeval korraldati Zeusi austamise rituaal Zeusi templis. Olümpiamänge peeti nii tähtsaks, et isegi sõjategevus peatati selleks ajaks. Olümpiavõitjat austati nagu kangelast, ta pärjati oliiviokstest pärjaga, kingiti kingitusi, kirjutati luuletusi, loodi mälestussammas, anti eluaegne
tsivilisatsioon oma haripunkti. Riik kandis hoolt teevõrgu rajamise ja korrashoiu eest, mis omakorda tagas ühtlaselt hästi toimiva kaubavahetuse ja postiteeninduse. Inkade riik ei püsinud siiski lõpuni, 1532-1538 vallutasid selle hispaanlased. Andide kõrgkultuur hävitati. 6. Reformatsiooni põhjused ja eeldused Eeldused reformatsiooni tekkeks kujunesid juba keskaja lõpul. Pahameelt suurendas katoliku kirik kõlbeline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meeltmööda olla vaimulike mittekristlikud eluviisid. Paavstid sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkuleppeid isegi Türgi sultaniga, kes kristlike maid anastas. Erilist pahameelt tekitas pahameelt indulgentside müümine. Kiriku väitel oli igaühel võimalus osta patukustutuskiri, mis vabastas pattudest. Nii muutuski kirik keskajal üsna rikkaks asutuseks. Suurim rahulolematus vallandus Saksamaal, kus poliitiline killustuse tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada
B. Diaz - portugallane, Aafrika lõunatipp Vasco da Gama Aafrika idarannik, Hindustani läänerannik P. Cabral jõudis esimesena Brasiiliasse Reformatsioon Reformatsiooni eeldused ja põhjused: - Lääne-Euroopa rahvusriikide valitsejad üritasid vabaneda paavstivõimu alt - vaimulike priviligeeritud seisund tekitas pahameelt - rahvast ajas marru katoliku kiriku kõlbeline allakäik - tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid ja huvid ilmalike tegevuste vastu - indulgentside müük Martin Luther oli päris Saksimaalt, temast sai Wittenbergi teoloogia professor. Arvas, et Piibel tuleb puhastada sinna aja jooksul kogunenud tõlgendustest ja seletustest. Tema arvates sai inimene õndsaks ainult usu kaudu, tahtepingutused ja hüvelised teod ei mängi selles mingit rolli, veel enam paavst ega kirik. Koostas 95 ld k teesi. Pühast seitsmest sakaramendist tunnistas vaid kahte armulauda ja ristimist.
Missugused arusaamad teispoolsuse kohta avalduvad regilauludes ja loitsudes? Nimetusest eesti: vana omatüvi *kura (nimetused kura, kuram, kuramus, kurask, kurassi, korat, vanakurat; ka liivi: kure) seostub -- vasaku poolega (kura käsi) -- märja, madala, mudase kohaga -- füüsilise ebapuhtuse ja roojusega soome-karjala: perkele (< balti Perkons/Perkunas), hitto (< hiisi), piru vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli, pahaa voima, pahennoz Mittekristlikud motiivid pärimuses -- seos vasaku poolega -- seos vee, kivide ja maapinnaga (regilauludes altmaa~altilma isand) -- seos hiidudega -- kurat kardab kukke, hunti, pikset; kuradi tõrje pihlakase kepiga -- seos surnutega (kurat kui kodukäija asendusolend, kurat kui pooma ahvatleja) -- kurat kui Toonela isand Soome-Karjala Tuonela ja Manala · Mõisted esinevad Gananderi Mythologia Fennicas (1789): Tuonella käydä,
" (traktaat ,,De natura deorum") Ta kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, vaid nt putukad) Animatism usk ebaisikulisse väkke looduses; see vägi on mana (Okeaania päritolu) Ükski religioon ei piirdu ainult ühena neist, sp neid eraldi religioonina võtta ei saa. Religioonipsühholoogia uurib nt hirme
Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole on kirikus olnud juba selle kujunemisest peale ent reformatsioon on pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreekakatoliku kirikuks suurim vapustus kristluse ajaloos. Reformatsiooni eeldused kujunesid juba keskaja lõpul, nendeks olid: Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. Tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid ka päevapoliitikasse. Erilist pahameelt tekitas patulunastuskirjade ehk indulgentside müük, kurikuulsaks indulgentside müüjaks sai Johann Tetzel, seal kus tema oli neid müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattude eest. Suurim rahulolematus vallandus Saksamaal, sest poliitilise killustatuse tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada
Laiade rahvahulkade vaimsust filosoofia mõjutas siiski vähe, pigem juhtis inimeste elu praktilised filosoofiad ning rahvakultused jm. Rooma klassikaline talupoja usund elas edasi ka keisririigi ajal. Kuni aastani 313pKr olid esindatud kõik erinevad usundid, neil olid kosmopoliitsed pooldajaskonnad jne, 3saj alates aga ristiusu pooldajate hulk oluliselt kasvab ning kui keiser Constantinus hakkas ristiusku toetama sai alguse ristiusu riigiusuks arenemine kuni 4saj keelustatakse kõik mittekristlikud usundid, keelustatakse ka ristiusu sisene suund ortodoksia.
annaabi.ee 
