ülemaks oli abt, nunnakloostri ülemaks oli abtiss. Püha Benedictus rajas Itaalia lõunaosas Monte Cassino kloostri ja kirjutas selle jaoks kloostrielu reeglid. Nende reeglite järgijaid hakati nimetama benediktlasteks. Mungad pidid palvetama ja tegema tööd kloostri majapidamises, samuti end harima ja raamatuid ümber kirjutama. Uskmatute e. paganate hulgas levitasid ristiusku misjonärid. Misjon on ristiusu lähetamine mittekristlastele. Üha esimestest pääses ristiusk võidule Iirimaal, kus tegutses misjonärina Inglismaalt pärit munk püha Patrick, kellest saab Iiri kaitsepühak. Tema nimepäev on 17. märtsil.
kiriku pea. Apostel Peetrus. Piiskop korraldas usuelu neile alluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal (toomkirik). Preestri ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirkuteenusi. Ametisse pühitses preestri piiskop. Klooster eremiitide kogukond. Püha Benedictu tegi kloostri ja uued reeglid, (monte cassino klooster). Tsölibaat keeld abielluda. Misjon ristiusu lähetamine mittekristlastele. Misjonär levitaja. Abt mungakloostri juht. Abtiss nunnakloostri ülem. 8. Kirikulõhe. 1054. A jaguneb ristiusu kirik kaheks: Idakirik ehk õigeusu kirik: patriah, Kreeka ja kohalikud keeled, abielukeeld vaid kõrgvaimulikel. Läänekirik ehk katoliku kirik: Ladina keel, paavst, abielukeeld kõigil vaimulikel. 9. Bütsants. Ida-Rooma riik. 324-330 Konstantinoopoli ehitamine. Byzantion > Konstantinoopol > Istanbul. Keiser Justinianus Esimene 527-
Katarina elust, kuid igale peatükile järgneb mingi tegelase(kes on antud peatükiga seotud) vaatepunkt asjale, lähtudes selle tegelase vaadetest ja läbielamistest. 6.Teose ideestik Arvan et teose idee võiks olla et elu tuleb elada mitte ainult iseendale, vaid ka teistele ja et tõelise rahu oleme leidnud vaid siis, kui oleme leidnud Jumala. 7. Isiklik arvamus Mulle väga meeldis see raamat, sest paljud asjad mida Katarina läbi elas, tulevad endalegi tuttavad ette. Mittekristlastele võivad teatud asjad tunduda ulmelised. Aga see inimene on päriselt elanud ning kõik need imed juhtunud. Uskuge mind, Jumalaga elades juhtuvadki kogu aeg imed
1. Vanaaeg- Rooma riigi aeg ja sellele eelnenud aeg 2. Keskaeg- Ajaloo periood vanaaja ja uusaja vahel 3. hunnid- sise-Aasiast pärit karjakasvatajate hõim, arvatavasti rahvuselt mongoliidid 4. goodid- idagermaani hõim 5. vandaalid-idagermaani hõim 6. Glodovech -Frankide kuningas Belgia piirkonnas 5 sajandi lõpupoolel 7. augustus Romulus - viimane lääne-rooma keiser, kukutati 476 aastal (5 saj) 8. katoliku kirik- püha asutus 9. misjon-kristluse kuulutamine mittekristlastele (paganatele) 10. misjonär-ristiusu kuulutaja 11. benediktlased - katoliiklik mungaordu 12. Gregorius I-esimene munk kes sai paavstiks 13. püha Patrick - katoliku pühak ja iirimaa kaitsepühak. 14. kuidas keskaeg jaguneb, nimeta iseloomulikud jooned- keskaeg jaguneb kolmeks: varakeskaeg (11saj), kõrgkeskaeg(11saj-13saj) ja hiliskeskaeg(14saj-15saj). iseloomulik jooned: VARAKESKAEG: linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla ja
Sadamalinnades nt Valencias, Lissabonis, Marselles, Henovas. Ori Vahemere maades kuni 15.-16. sjaandini samasugune kaup nagu igasugune muu kaup turul. Saratseenidest (moslemi) orjad Vahemerel. Ka moslemid võtsid kristlaseid orjadeks. Kataoonias, Portugalis, marselles sai maurus, saratseenlus sünonüümiks orjale. U 30 00 orja aastas käis Sevillast läbi. Lääne-Aafrikaga, tänapäeva Mauritaania, loodi 15. sajandi keskel orjakaubanduslik side. Kirik vaenulik mittekristlastele ja ka skismas lahku löönuile, mittekatoliiklastele. Juute, kes Rooma kirikule ka ei allunud, siiski ei orjastatud. 11. sajandi skismaga hakati ka bulgaarlasi, kreeklasi orjastama. Õigesklikke orjastati ka, kreeklase, tserkessid. Ka kirik pidas orje ning teised kiriklikud institutsioonid samuti. Eriti Hispaania valdustel, nt Kataloonias. Latifundiumieis vähenes orjade arv aga majaorjad olid väga tavalised. Ka Skandinaavias 13. sajandil orjade pidamine levinud, viikingid võtsid neid
• 325 Nikaia usutunnistus pandi kirja kreeka keeles. Õigusnorm. Usk valati seaduse vormi ja varustati riikliku sunnijõuga. Eristas ketseri õigeusklikust ja riigivaenlase õigest kodanikust. • CIC 1.1.1. sissejuhatuses: Me tahame, et kõik rahvad meie leebe valitsuse all hoiaksid selle usu poole, millest andis roomlastele teadust püha apostel Peetrus, … • P 1 nägi ette mittekristlastele karistusena kõigepealt jumala viha, aga seejärel ka „ilmalikku karistust meie äranägemise järgi, mille me tahame tuletada taevalikust sisendusest.“ • Juudiusu misjon keelatud, vastupidi mitte. • 380 Ristiusust sai riigiusk • Frankide ristimine, Chlodovech 499, paavstiusk (st Athanasiuse versioon) • Kirik elab Rooma õiguse järgi • Gregorius I (590-604) Suur • Pärit Rooma senaatorite perest
ja kristlikus mõttemaailmas pärineb see Jumalast. Loomuõigust saab mõistusega tuletada, ratsionaalselt mõelda, millised need õigusprintsiibid on. · Mis peaks olema rahvusvahelise õiguse (ius gentium) alus? Vastus: loomuõigus · Keskajal loomuõigus = Jumala positiivne õigus. Loomuõiguse printsiipe võis tuletada Piiblist. Nüüd tehakse eristus loomuõiguse lahutamine moraaliteoloogiast. Loomuõigus pidi olema mõistetav ka mittekristlastele. Taotleti loomuõiguse universaalsust. Neid printsiipe peab kirjeldama nii, et sellega nõustuksid samuti mittekristlased. Seega tuleb vaadata inimese enda loomust. · Loomuõiguse avastamise meetod: inimloomuse vaatlemine väljaspool riiki (loomuseisundis). Sealt saab tuletada reeglid, mida saab nimetada loomuõiguse reegliteks. Hugo Grotius (15831645) tuntuim loomuõiguse teoreetik, rahvusvahelise õiguse ,,isa"
annaabi.ee 
