õigusi, mis muidu olid reserveeritud vaid kristlastele. Kõige kasulikum oli see staatus kaupmeestele, kes, olles läbinud primisignatio ning võtnud selle kinnituseks vastu risti, võisid kaubelda vabalt kristlastega, ütlemata sealjuures lahti oma paganlikust ühiskonnast ja selle tõekspidamistest. Ristiga märkimise majanduslik kasu ilmneb selgesti kiriku poolt tehtud jõupingutustes lõpetamaks kaubanduslikku läbikäimist mittekristlastega. Ristripatseid leitakse enamasti matustest, mis kõigi muude näitajate poolest on paganlikud, osutades seega, et maetu oli jäänud siiski seotuks oma ühiskonnas valitsevate 1 Laar, M. 2005, Tallinn. Linnulennul Eesti ajaloost. 2Mägi, M. 2003, Tallinn. Eesti aastal 1200. 3Mäesalu, A. Lukas, T. Laur, M. Tannberg, T. 1997, Tallinn. Eesti ajalugu I. 4Vahtre, L. 2000, Tallinn. Eesti kultuuri ajalugu. tõekspidamistega. "Täielikult" ristitud inimeste jaoks oli ülimalt oluline saada maetud
ning kristluse üha suurenev toetajaskond. Siiski oli kristlus sellel ajajärgul selline, nagu seda käsitles Püha Paulus: kombinatsioon heebrea religioonist ja neoplatonismist, mille puhul lunastus oli saavutatav läbi lihtsa, puhta elu, materiaalsete asjade tühisuse tunnistamise ning pattude pihtimise. Aastast 313 kuulutas imperaator Constantinus kristluse Rooma impeeriumi ametlikuks religiooniks, millele järgnes debatt teemal, mida teha ülejäänud seltskonna ehk mittekristlastega. Üks väitlevatest pooltest (St. Jerome) leidis, et noid tuleks taunida kui paganaid ja ketsereid; vastasrinne (St. Ambrose) aga leidis, et neid teiste filosoofiate elemente, mis ühilduvad kristlike vaadetega, peaks kirik aktsepteerima. Viimati mainitud liini esikõnelejaks sai Püha Augustinus (354-430). See oli Augustinus, kes kombineeris stoitsismi, neoplatonismi ja heebrea religiooni võimsaks kristlikuks maailmavaateks, mis domineeris Õhtumaade elus ja mõtteviisis kuni 13
premonstraatlased. Kaupmeeste huvid Liivimaa ristisõjas- Sakslaste majanduslik huvi Baltimaade vastu tekkis 12. sajandi II poolel. Kaubanduse elavnemise üheks eelduseks oli Lübecki linna rajamine 1159. aastal. Hakkas välja kujunema Hansa kaubatee Lübeckist Novgorodi, kuid Baltimaad olid Venemaale jõudmiseks vältimatu vahejaam. Mündileiud näitavad, et 1190. aastatel kaupmehed purjetasid otse liivlaste ja eestlaste maale. Äri mittekristlastega tähendas suurt riski ja seetõttu olid kaupmehed huvitatud Baltikumi ristimisest. 11. sajandil paganlus ei takistanud kauplemist Eestis, sest kaupmehed sõlmisid lepinguid kohaliku elanikkonnaga. Saarlastel kehtis kaubarahu Visby kodanike ja kaupmeestega 1203. aastal. Samuti 1190. aastast pärinevad allikad, mis viidavad et kaupmehed pidid talvituma, sest meri oli jäätunud, selleks on vaja peavarju ja laoruumi kauba jaoks. Vallutuseelsel ajal
Teatud tingimustel võisid nad näiteks külastada kirikuid ja osaleda jumalateenistusel. Vast kõige kasulikum oli see staatus kaupmeestele, kes, olles läbinud primisignatio ning võtnud selle kinnituseks vastu risti, võisid kaubelda vabalt kristlastega, ütlemata sealjuures lahti oma paganlikust ühiskonnast ja selle tõekspidamistest. 107 Ristiga märkimise majanduslik kasu ilmneb selgesti kiriku poolt tehtud jõupingutustes lõpetamaks kaubanduslikku läbikäimist mittekristlastega. Nii on paavst Honorius 1221. aastal keelanud oma kirjaga tollal juba katoliiklikku ristiusku astunud soomlasi pidamast kaubavahetust "naabruses asuvate barbarirahvastega", kuna need ahistavat kristlasi. Kaheksa aastat hiljem mõistis paavst Gregorius IX hukka ojamaalased, kes olevat varustanud paganaid kristlaste kiusamiseks vajaminevaga. Egili saagas on kirjeldatud juhtumit, kus paganlik nimikangelane koos oma venna ja kolmesaja
annaabi.ee 
