Soojusõpetus
Kristalne aine sulab jääva
rõhu korral kindlal temperatuuril, nn. sulamistemperatuuril, mis ühtib tahkumis -
temperatuuriga. Agregaatoleku muutmiseks kuluv energia saab sulav aine übritsevast
keskkonnast soojusena.
Korrapäratu ehitusega ehk amorfseil ainetel (näiteks klaasil, pigil ja vaigul)
kindlat sulamistemperatuuri ei ole, need pehmenevad ja veelduvad järk - järgult.
Kristalliseerumine on aine siirdumine mittekristallilisest olekust kristallilisse
olekusse. Kristallid võivad tekkida vedeliku jahtudes allapoole tahkumistemperatuuri,
küllastunud lahuse jahtudes või aurustudes, auru kondenseerudes (näiteks veeauru
kondenseerudes tekivad lume - ja jääkristallid ja korrapäratu ehitus) amorfsete ainete
kauase seismise tagajärjel näiteks klaas kristalliseerub pika aja jooksul ).
Agregaatolekute muutumisel neelduva või vabaneva soojushulga kohta vt. 2.5.
2.10. Vedelike omadused.
annaabi.ee 
