tähtsamad riigielu küsimused. Kodanik - täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed. Hellenid- algselt Põhja-Kreeka hõim, hiljem nimetati nii kõiki Vana-Kreeka linnriikide rahvaid, kes kõnelesid kreeka keelt. Hellenite asuala kandis nimetust Hellas. Barbar- antiikajal kreeklaste ja roomlaste jaoks võõramaalane, kes oli nende meelest vähem arenenud. Hellenism - Kreeka kommete, hariduse ja kasvatuse omaksvõtmine mittekreeklaste seas pärast Aleksander Suure vallutusi. Eepos - heksameetris kirjutatud luuleteos. Müüt - pärimuslik lugu maailma või nähtuste tekkimisest ning lugudega seotud kangelastest. 3. Ateena – demokraatlik valitsemisviis Lihtrahval oli sõnaõigus Rahvakoosolekul, mis kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant, valiti või tõmmati loosiga kõik tähtsamad ametnikud Sparta - aristokraatlik valitsemisviis
Mõtterikkalt ning haaravalt on siin kirjutatud peatükid sõpruse üle. b) "Eudemose eetika" 10 raamatut, millest on säilinud vaid osad, on ebaehtne ja kuulub Aristotelese õpilasele Eudemosele, kes tahab siin oma õpetaja vaateid jäädvustada. 4. ühiskonnaõpetuega tegeleb ulatuslikumalt uurimus "Riigiast" ("Politeia"). Teos on jäänud autori surma tõttu lõpetamata. Autor on selle kavandanud laiaulatusliku ülevaatena mitmetest riigikordadest nii kreeklaste kui ka mittekreeklaste, nn. Barbarite juures. Oma laadilt tahab olla ühtlasi võrreldavalt hindav. 5. retoorikat käsitleb samanimeline, kolmes osas kirjutatud uurimus. 6. kirjandusteoreetilisi küsimusi poeetika osas - seoses mõnesuguste esteetika-alaste probleemidega vaadeldakse lühikeses samanimelises uurimuses, mis näib olevalt ainult osaliselt ehtne. Peale ülaltoodud teoste on Aristoteleselt säilinud kirjutisi ka loodusteaduste alalt, milledes vaadeldakse pea
kergem periood ja siis aastapärast alles pannakse hauakivi. Nutumüür Jeruusalemmas on kõige püham koht. Kreeka usund NB! 12 kreeka jumalat peab eksamil teadma. Kreeka keel kuulub indo-euroopa keelkonda. Sellest tulenevalt on sellest piirkonnast mõjutusi. Teiseltpoolt on levinud arvamus, et kreeklased on praeugsesse piirkonda sisse tunginud. Enne räägiti seal teisi keeli ja sealsetel rahvastel oli teistsugune tsivilisatioon. Kreekas tekkis tsivilisatsioon mittekreeklaste läbi. Polnud indo-euroopa rahvad. Üheltpoolt ürgne Vahemere kihistus ja sinna peale tulnud indoeurooplastest kreeklased. Kolmandaks mõjuallikaks on Idamaad, kust on üle võetud ka palju religioosset. Substraat- aluskiht(Vahemere põliselanikud) Superstraat pealiskiht(kreeklased) Adstraat kõrvalkihistus (Ida kultuuri ja religiooni pidev ja tugev mõju) Kreeka kultuuri moodustabki üks suur segu. Aja jooksul muutus kreeka religioon, sp tuleb silmas pidada ajastut.