Efektiivsus tähendab seda, kui palju saadakse kasu võrreldes kulutustega. Soojusmasina kasutegur on protsentides väljendatud arv, mis näitab, kui suure osa moodustab masina kasulik töö kütuse täielikul põlemisel vabanenud soojushulgast (ei saa suurendada üle 90%). Looduses pole kõik protsessid määratud vaid energia jäävuse seadusega. Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. Suletud süsteem püüab korrastatud olekust üle minna mittekorrastatud olekusse. Korrastatus väheneb osakestest koosnevas süsteemis osakeste soojusliikumise tulemusena. Loodus püüab üle minna vähemtõenäolistelt olekutelt tõenäolisematele. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda kergem on selle keha siseenergiat tööks muuta. Energial on tendents hajuda. Kvaliteetsem energia on see energia, mis tuleb kõrgematemperatuurilisemast reservuaarist. Entroopia (S) on suurus, mida kasutatakse energia kvaliteedi kirjeldamiseks (mida kõrgem on kvaliteet, seda
Käte töö väjendub nende hõõrdumisel ja seetõttu käed muutuvad soojemaks ja suureneb nende siseenergia. Termodünaamika II printsiip: 1. sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale kehale. Soojus saab ülekanduda soojemalt kehalt külmemale kehale. Soojusülekanne lõpeb siis kui T1 =T2 (kui on saavutatud soojuslik tasakaal) 2. sõnastus : Suletud süstem püüab üle minna korrastatult olekult mittekorrastatud olekule. a) Näide1: Tellisest ahju kütetakse, mille toimel tellised soojenevad. Tellised annavad oma soojuse ära õhule, et õhk soojeneks. b) Näide2: Suvel päike soojendab järve vett. Öösel annab vesi päeval saadud soojuse ära õhule. c) Näide3: Lauale pannakse äsja valminuud kuum supp. Laps proovib seda kohe süüa, aga kõrvetab keele ja jätab 15ks minutiks selle lauale jahtuma
koguenergia suhtena. Soojusmasinate kasulikkust hindab soojusmasina kasutegur. 7) Termodünaamika II printsiib (3 lauset). Näited. · Soojus saab liikuda ainult soojemalt kehalt külmemale. · Soojusvahetus kestab niikaua kuni kehade temperatuurid on võrdsed (paned käe külmale pinnale, pind läheb ajapikku soojemaks, kuni temp. võrdsustuvad). · Suletud süsteem üritab alati minna korrastatud olekust mittekorrastatud olekusse (raud hakkab roostetama, õun hakkab mädanema jne). · Loodus püüab alati minna vähem tõenäolisest olekust tõenäolisemasse olekusse (nt. teed endale mõõga, tuhande aasta pärast on see sama rauapuru, mis mõõga jaoks kunagi kaevandati). 8) Mida kirjeldab entroopia (kasutusalad)? Entroopia - väärtus, mis kirjeldab segaduse muutumist süsteemis. Majandusanalüütikud arvutavad entroopiat
süsteemienergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. U = A + Q Termodünaamika II printsiip Käib protsesside kohta looduses. 3 sõnastust. 1) Soojus ei saa minna külmemalt kehalt kuumemale iseenesest. Peetakse silmas suletus süsteemi. Pmts võib soojus minna ka külmemat soojemale, aga see eeldab töö tegemist. 2) Suletud süsteemi püüab üle minna korrastatud (ained on segunemata) olekust mittekorrastatud (ained on segunenud) olekusse. 3) Loodus püüab üle minna vähem tõenäolisemalt ebatõenäolisemasse olekusse. Töö gaasi paisumisel A= p* Adiabaatiline protsess Protsess, mille käigus ei toimu gaasi soojusvahetust väliskeskkonnaga. Adiabaatilist protsessi kirjeldab võrrand: p V k= const või T V k -1 = const, kus k on gaasi moolsoojuste suhe. Soojusmasin - seade, mis muundab soojust tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt
molekulide sümmeetriateljed suunatud ühes suunas: Selliseid vedelaid faase nimetatakse vedelkristallideks (ka mesomorfseteks faasideks). Mehaaniliste omaduste seisukohalt on vedelkristalli korral tegemist vedelikuga. Kuid sümmeetriaomadused on analoogilised kristallide omadustega. Need sümmeetriad muutuvad vedeliku-vedelkristalli faasiülemineku korral. Erandiks selliste üleminekute korral on klaasi- üleminekud. Klaasides puudub kaugkord, mis on omane kristallidele. Klaasid on mittekorrastatud materjalid allpool tasakaalupunkti. Struktuurilised üleminekud on tihti seotud füüsikaliste suuruste muutustega – tiheduse, soojusjuhtivusteguri, elastsuskoefitsendi jne, või uute omaduste ilmnemisega – ferromagneetilisus näiteks. Struktuurilised üleminekud võib omakorda kaheks jagada: – korra/korratusega seotud üleminekud; – nihetega seotud üleminekud. Korra/korratusega seotyd üleminekud on iseloomulikud näiteks binaarsetele metallisulamitele
J. Lotman, V. Toporov, B. Uspenski. Lotman Kultuurisemiootika teesid 1973. Rakendatakse binaaropositsioonide meetodit. Kultuur on alati vastandatud mittekultuurile ja sellega tihedalt seotud. Kultuur-loodus kui 35 tehtu ja mittetehtu, inimese poolt loodud ja loomulikult tekkinud. Kultuur- tsivilisatsioon. Kultuur on loomulik, algne, inimlik; tsivilisatsioon on kunstlik, tehniline. Kultuur-kaos, korrastatud ja mittekorrastatud ruum. Kultuur vajab kaost ja pidevalt toodab kaost. Kultuuri töödeldud ja kasutatud elemendid nihkuvad kaosesse. Kultuur tõmbab endasse kaose elemente ja omandab ning muundab need. 20. sajandi algul tekib psühhoanalüüsis alateadvuse mõiste. Kultuur-alateadvus. Kultuuri sisemisel ja välisel piiril asub elamu, millele omistatakse kultuurimütoloogias kosmoloogiline tähendus. Edasi liiguvad autorid erinevates suundades. Lotman jätkab kultuurisemiootika suunda
annaabi.ee 
