tõttu pooleli. "Reportaazi on lihtsam ja meeldivam teha kui selle vakmimist kirjeldada," öeldud ta kolleegidele. Õpetaja Juhan Peegli ees ta häbenenud "katkestamist" aastakümneid. Kui Gunnar Hololei 1960. aastate hakul raadiosse noort abilist otsis, soovitas Reginald Uba vana sober, Berliini olümpial 100 meetrit jooksnud ja kaugust hüpanud Ruudi Toomsalu koolipoiss Toomas Uba. Raadiost saigi esimene töökoht. Alates 24. novembrist 1965 oli seni mittekoosseisulisena tegutsenud Uba noorte- ja lastesaadete toimetuse korrespondent, neli aastat hiljem edutati ta vanemtoimetajaks. 1972. aastast kuni elu lõpuni töötas Eesti Televisioonis, esialgu vanemtoimetajana, 1. juunist 1973 erinevate ametinimetuste all sporditoimetuse juhina. 3. aprillil 1972 käivitas Toomas Uba ETV-s nädala spordiprobleeme käsitleva saatesarja "Spordiprisma", mis oli järhepanu ekraanil 19. oktoobrini 1993. ETV spordi visiitkaardiks kujunenud saateid kogunes 1069.
taustauuringute tegijana, kuna oli võimeline iga isiku kohta ka kõige räpasema ja hästivarjatuma informatsiooni päevavalgele tooma. Lisbethile meeldis sobrada teiste inimeste elus ja paljastada saladusi, mida nad püüdsid varjata, ja ta oli teinud seda ühel või teisel moel nii kaua, kui mäletas. See andis talle omamoodi rahulduse, see oli täpselt nagu keeruline arvutimäng, ainult et tegemist oli inimestega. Ta täitis uurimisülesandeid mittekoosseisulisena ja töötas omapäi, kuna ta ei hoolinud kõige vähematki normaalsest tööajast ega rutiinist, samuti ei saanud ta kaastöötajatega läbi. Lisbeth oli vaikne ning osales harva vestluses. Kui temalt küsiti midagi ta eraelu kohta, sulgus tüdruk nagu merikarp ja andis ühesilbilisi vastusi või lihtsalt ignoreeris esitatud küsimusi. Talle ei sobinud inimestega suhtlemine ja ta elas üsna eraklikku elu. Ta oli igati rahul sellega, et teised lasid tal rahus olla ja ise endaga hakkama saada
annaabi.ee 
