ülejäänud osas peamiselt maagaasile. Võrreldes 2004. aastaga on maagaasi osakaal soojuse tootmiseks vähenenud, suurima tõusu on läbi teinud aga puitkütuste kasutamine soojuse tootmiseks, kasvades üle 10%. [4] Biomassi kasutamine energia tootmiseks areneb aastani 2013 järgnevalt: · tänu maaelu arengukavas aastateks 2007-2013 rakendatavatele meetmetele ja toetustele suureneb märgatavalt biomassi (peamiselt raiejäätmete ja mittekonventsionaalse biomassi) kättesaadavus · tänu elektrituruseaduses kavandatud toetusmeetmetele ja riikliku struktuurivahendite kasutamise arengukava 2007-2013 meetmetele muutub mittekonventsionaalsetest 15 biomassiressurssidest toodetud energia hind konkurentsivõimelisemaks teiste energiatoodetega võrreldes · biomassi osakaal elektri tootmiseks suureneb 3%-ni siseriiklikust brutotarbimisest · suureneb biomassi osakaal soojuse tootmiseks
nähtav. Subkultuur (Fisher ́i järgi) on uskumuste, väärtuste, normide, tarbimise kogum koos suhteliselt selgesti eristatava sotsiaalse subsüsteemiga ja kultuuriga. 1. Mida suurem ja tihedam on koht, seda suurem on subkultuuriline varieerivus 2. Mida suurem ja tihedam on koht, seda intensiivsemad on subkultuurid (institutsioonid, kommunikatiivne võrk jms) 3. Mida suurem ja tihedam on koht, seda kõrgem on mittekonventsionaalse (mittenormikohase) käitumise näitaja (selliste isikute suhtarv) Urbaanse sotsiaalpsühholoogia põhiküsimused 1.Millist mõju avaldab linn kui elukoht indiviidile – tema käitumisele, hoiakutele, isiksusele tervikuna 2. Millised on inimeste sotsiaalsed suhted suurlinnades, nende iseloom, baas (millel põhinevad), areng (mis suunas muutuvad) 3. Millist mõju avaldavad vaimsed protsessid ja sotsiaalsed suhtedkogukonna ökoloogiale? Uuringud linnaelanike tiheduse mõju kohta
annaabi.ee 
