* Geograafilise dimensiooni järgi (n: Lääne-Euroopa; Okeaania) * Usulise dimensiooni järgi (n: ristiusk; islam) * Majandusliku dimensiooni järgi (n: industriaalmaa; arengumaa) Poliitikaanalüütiku jaoks on oluline klassifitseerida süsteeme poliitilise dimensioonide järgi nagu demokraatia ja diktatuur. Süsteemi klassifitseerimine kas demokraatliku või diktatuurina sõltub väga palju klassifitseerija väärtushinnangutest, poliitilisest taustast ja huvidest. Konstitutsioonilised ja mittekonstitutsioonilised režiimid Konstitutsioonilise režiimiga riik opereerib konstitutsiooniga määratud seaduste alusel ja sellega seatud piirides. Mittekonstitutsioonilise režiimiga riigis mingit kontrolli võimu teostamise üle ei ole. 1. Konstitutsioonilised režiimid Defineeriv iseloomujoon konstitutsioonilisele režiimile on, et sel juhul püüab riik täita ning järgida enda konstitutsiooni. Konstitutsioon määrab riikliku korralduse põhialused, riigiaparaadi ehituse, kodanike õigused
15 * diktatuur on piiratud mandaadi puudumine. s.t. puudub valitseja väljavahetamise võimalus. On olemas ka süsteeme, milles on elemente nii diktatuurist kui ka demokraatiast (Lõuna Aafrika Vabariik). Süsteemi defineerimine diktatuurina või mitte on jällegi suhteliselt komplitseeritud, kuna üldjuhul on puudus usaldatavatest andmetest, situatsioonid on keerulised ning muutuvad kiiresti. KONSTITUTSIOONILISED JA MITTEKONSTITUTSIOONILISED REZ- IIMID Konstitutsioonilise reziimiga riik opereerib konstitutsiooniga määratud seaduste alusel ja sellega seatud piirides. Mittekonstitutsioonilise reziimiga riigis mingit kontrolli võimu teostamise üle ei ole. 1. Konstitutsioonilised reziimid Defineeriv iseloomujoon konst. reziimile on see, et sel juhul püüab riik täita ning järgida enda konstitutsiooni. (Ei pea olema tngimate kirja pandud Näit: UK) Konstitutsioon määrab riikliku
1.1. Valitavad kas kollegiaalsed või ainuisikulised: 1) otsevalitavad või 2) kaudselt valitavad. 2.1. Määratavad, nimetatavad, kinnitatavad määratakse, nimetatakse, kinnitatakse kas: 1) valitava riigiorgani poolt või 2) omakorda määratud, kinnitatud või nimetatud riigiorgani poolt. 2. Võimuvolituste päritavuse või mittepäritavuse alusel: 1) riigivõimu tekke õiguslikest alustest sõltuvalt: A) konstitutsioonilised, B) mittekonstitutsioonilised; 2) olenevalt riigiorganite otsustuste õigusjõust: A) otsustava õigusega (annavad õigusakte enda nimel), B) nõuandvad ehk konsultatiivsed (soovituslikud arvamused). 3. Volituste kestuse alusel: 1) alalised: vahetused ainult rotatsiooni käigus, nt parlamendid jne; 2) ajutised: kindla ülesande täitmiseks, nt ekspertkomisjonid. 4. Tsentralisatsiooni ja dekontsentratsiooni alusel: 1) kõrgeima täidesaatva riigivõimu organid (valitsus);
tegutseb oma organite süsteemi (riigiaparaadi) kaudu. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised (nt president) või kollegiaalsed (nt parlament, valitsus, jne). Riigiorganite liigid moodustamisviisi alusel: 1. Valitavad a. Otsevalitavad (vahetult rahva poolt) b. Kaudselt valitavad (nt valijameeste kaudu) 2. Määratavad, nimetatavad, kinnitatavad Riigiorganite liigid võimuvolituste päritavuse või mittepäritavuse alusel, konstitutsioonilised/ mittekonstitutsioonilised jpm liigitused. Parlament (Riigikogu) on riigi SEADUSANDLIK esindusorgan, mis võtab vastu seadusi, st üldkohustuslikke käitumiseeskirju. Parlament koosneb ühest või kahest kojast (föderatsioonides). Olulisim ülesanne on seaduste vastuvõtmine, kusjuures nende seaduste hulka võib kuuluda ka põhiseadus. Riigipea valimine. Parlamentaarsed ja presidentaalsed riigid. EV on parlamentaarne, riigipeal on vaid esindusfunktsioon ja riigikogu poolt vastuvõetud seaduste väljakuulutamise dekreet
juht - peaminister, kuid see on seni erandiks jäänudki. Ehkki - pretsedendina on ta riigiõiguslikust aspektist huvipakkuv. --------------------------------------------------------------------------------------------------------- 2.Riigiorganeid liigitatakse võimuvolituste päritavuse või mittepäritavuse alusel: 1) sõltuvalt riigivõimu tekke õiguslikest alustest: a) konstitutsioonilised b) mittekonstitutsioonilised (teiste õigusaktide alusel) 2)olenevalt riigiorganite otsustuste õigusjõust: a) otsustava õigusega (annavad õigusakte enda nimel) b) nõuandvad ehk konsultatiivsed (tavaliselt annavad soovituslikke arvamusi) 3. Volituste kestuse alusel liigitatakse riigiorganeid: 1)alalised - valitakse/nimetatakse volituste aega sätestamata (organeid uuendatakse üksnes koosseisu, st üksikute liikmete ehk osa koosseisu uuendamise läbi (see on rotatsioon) - organ kui
b) õigusnormis sisalduva ettekirjutuse iseloomu järgi: 1) õigustavad (annavad õiguse teatud toimingu sooritamiseks); 2) kohustavad (sisaldavad juhtnööre teatud nõuete kohustuslikuks täitmiseks); 3) keelavad (kehtestavad selle, mida ei tohi teha). c) õigusnormis sisalduva ettekirjutuse määratletuse (kategoorilisuse) järgi: 1) imperatiivsed; 2) dispositiivsed. d) õigusjõult: 1) konstitutsioonilised (omavad kõrgeimat juriidilist jõudu); 2) mittekonstitutsioonilised (konstitutsioonilisest alamalseisva õigusjõuga, sisalduvad teistes õigusaktides). [korrata õiguse entsüklopeediast institutsioonidega korrespondeeruv üld- ja üksikaktide õigusjõult hierarhiline süsteem Eesti Vabariigis!] e) territoriaalse kehtivusulatuse järgi: 1) föderaalsed õigusnormid (kehtivad kogu föderatsiooni territooriumil)- kuna Eesti
annaabi.ee 
