Sellise situatsiooni puhul saab rääkida mittekongruentsusest suhtlemises. 21 Kongruentne on see käitumine, milles kogu teade, nii verbaalne kui mitteverbaalne, vastavad edasiantava tähendusele. Suhtlemises saadakse enam infot, kui rääkija eeldab. Kõik sõltub muidugi sellest , kas partner oskab jälgida ja märgata. Mittekongruentseks nimetatakse suhtlemist juhul, kui sisu ja mitteverbaalne teade pole kooskõlas. Näiteks teenindaja, kes, hambad ristis, tehislikult naeratab kulm endal kortsus, öeldes "Meil on nii hea meel teid siin taas näha" suhtleb mittekongruentselt. Vastuolu tekkimisel jäädakse tavaliselt uskuma kehakeelt, mitte sõnade sisu. Mittekongruentsuse märkamiseks on kasulik tähele panna järgmisi detaile:
valetab. Sõnad olid ju usutavad? Järelikult oli kehakeeles midagi, mis tekitas võõristust. Sellise situatsiooni puhul saab rääkida mittekongruentsusest suhtlemises. Kongruentne on see käitumine, milles kogu teade, nii verbaalne kui mitteverbaalne, vastavad edasiantava tähendusele. Suhtlemises saadakse enam infot, kui rääkija eeldab. Kõik sõltub muidugi sellest , kas partner oskab jälgida ja märgata. Mittekongruentseks nimetatakse suhtlemist juhul, kui sisu ja mitteverbaalne teade pole kooskõlas. Näiteks teenindaja, kes, hambad ristis, tehislikult naeratab kulm endal kortsus, öeldes "Meil on nii hea meel teid siin taas näha" suhtleb mittekongruentselt. Vastuolu tekkimisel jäädakse tavaliselt uskuma kehakeelt, mitte sõnade sisu. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 61