• Vahe: ¿ R={( x , y )∨( x , y)∀R∧¬ ( x , y ) ∀S } • Täiend: ¿ R ’={ ( x , y ) │ xϵX∧ yϵY ∧¬ ( x , y ) ϵR }=( X ×Y ) 23 28. Pöördrelatsioon. Relatsioonide kompositsioon. Näited. Ühikelement. Näited kompositsiooni mittekommutatiivsuse ja pöördrelatsiooni sobimatuse kohta pöördelemendiks kompositsiooni korral. Kompositsiooni assotsiatiivsus (**tõestus). [2] Pöördrealatsioon o DEF: Relatsiooni R pöördrelatsiooni R−1, mis saadakse relatsioonist R, muutes kõigis sinna kuuluvates elemendipaarides komponentide järjekorra vastupidiseks: R−1 = {(y, x) : (x, y) ∈ R}. Kui R on relatsioon hulkade X ja Y vahel, siis R−1 on relatsioon hulkade Y ja X vahel.
= c d ad - bc -c a 5.7 Ortogonaalmaatriksid Ruutmaatriksit A nimetatakse ortogonaalmaatriksiks, kui AAT = I = AT A Ortogonaalmaatriksi A korral ilmselt A-1 = AT . Ortogonaalmaat- riksid kirjeldavad p¨ o¨ordeid eukleidilistes ruumides. II. Maatriksarvutus 17 5.8 Maatriksite jagamisest Maatriksite mittekommutatiivsuse t~ottu u ¨ldiselt 1 1 A-1 B = BA-1 , s.t B=B A A Siit j¨areldub, et t¨ahistus (jagatis) BA on kahem~ otteline. Regulaarse A korral on jagamistehteid u ¨ ldiselt kaks, parem- ja vasakpoolne: B/A := BA-1 , AB := A-1 B, det A = 0 Vaid kommuteeruvate maatriksite korral on jagatis u
annaabi.ee 
