inimestele märku, et aeg on sotsialismisüsteemile vastu astuda. Rahvas sai tuult tiibadesse ja aastatel 1988-1989 tabas Poolat ulatuslik streikide laine, mis halvas kogu majanduse. Nende lõpetamiseks alustati Lech Walesa poolt ümarlaukõneluste alustamise poliitiliste reformide teostamiseks. Kõneluste tulemustema jäi Jaruzelskile presidendi koht kuid ta lubas korraldada vabad valimised. Valimistel võitis Solidaarsus ja peaministriks sai T. Mazowiecki, kes oli esimene mittekommunistist valitsusjuht. 1990. aastal astus Jaruzelski presidendikohalt tagasi ning uueks valiti Lech Walesa. Ka Ida- Saksamaal hakkas rahvas vastu kommunistlikule süsteemile. 1987.-1988. aastal hakkasid idasakslased põgenema Lääne-Saksamaale, eriti just pärast Ungari ja Austria piiri avanemist. 1989. aasta oktoobris algasid Ida- Saksamaal meeleavaldused ja 9. novembris tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde ja tungisid külma sõja sümbolist läbi. Sellele järgnes ka läbimurre
sekretäri kohalt ning alustati laialdaste reformidega (sealhulgas nimetati riik ümber endisest Rahvavabariigist Ungari Vabariigiks). · 1989.a. kaasati Poolas sõltumatu ametühingukoondis "Solidaarsus" ümarlauakõnelustesse, mille otsuste alusel alustati poliitilisi reforme: 1989.a. suvel toimunud vabadel valimistel saavutas võidu "Solidaarsus"; seniste võimudega saavutatud kompromissi alusel läks peaministri koht "Solidaarsuse" esindajale (esimene mittekommunistist peaminister Ida-Euroopas oli T.Mazowiecki) ning senine kommunistlik diktaator Jaruzelski sai esialgu presidendiks; 1990.a. valiti "Solidaarsuse" liider L.Walesa Poola presidendiks. · Analoogiliselt käisid sündmused ka Bulgaarias ja Tsehhoslovakkias (kus toimus nn. sametrevolutsioon; sealseks eripäraks oli ka Tsehhoslovakkia rahumeelne lagunemine kaheks riigiks 1992.a. 31.detsembril- Tsehhi ja Slovaki vabariikideks).
mis halvas kogu majanduse. Jaruzelski pöördus Solidaarsuse juhi Lech Walesa poole, kes seadis streikide lõpetamise tingimuseks ümarlauakõneluste alutamise poliitiliste reformide teostamiseks. 1989. a aprill lõppesid ümarlauakõnelused, kus Jaruzelski säilitas presidendi koha, kuid lubas korraldada osaliselt vabad valimised. Juunis 1989 toimunud valimistel saavutas Solidaarsus võidu ning peaministriks määrati selle esindaja T. Mazowiecki. Poola oli saanud endale esimese mittekommunistist valitsusjuhi. Solidaarsuse valitsusega oli sunnitud leppima ka NSV Liit. 1990. a astus Jaruzelski presidendiametist tagasi ning uueks valiti Lech Walesa. Uuenduste algus Ungaris: Ungaris sai sotsialistliku süsteemi õõnestamine alguse looduskaitse ning ajalooga tegelevatest rühmadest. Ametliku ajalookäsitluse ümberhindamine kujuneski Ungaris üheks opositsiooni peamiseks nõudmiseks, sellele lisandus nõudmine viia Ungarist välja seal asuvad Nõukogude väed. 1989 a. said
riik ümber endisest Rahvavabariigist Ungari Vabariigiks). • Poola: 1989.a. kaasati Poolas sõltumatu ametühingukoondis “Solidaarsus” ümarlauakõnelustesse, mille otsuste alusel alustati poliitilisi reforme: 1989.a. suvel toimunud vabadel valimistel saavutas võidu “Solidaarsus”; seniste võimudega saavutatud kompromissi alusel läks peaministri koht “Solidaarsuse” esindajale (esimene mittekommunistist peaminister Ida-Euroopas oli T.Mazowiecki) ning senine kommunistlik diktaator Jaruzelski sai esialgu presidendiks; 1990.a. valiti “Solidaarsuse” liider L.Walesa Poola presidendiks. • Tšehhoslovakija ja Bulgaaria :Analoogiliselt Poolale käisid sündmused ka Bulgaarias ja Tšehhoslovakkias (kus toimus nn. sametrevolutsioon; sealseks eripäraks oli ka Tšehhoslovakkia rahumeelne lagunemine kaheks riigiks 1992.a. 31.detsembril- Tšehhi ja Slovaki vabariikideks).
nimetati riik ümber endisest Rahvavabariigist Ungari Vabariigiks). · 1989.a. kaasati Poolas sõltumatu ametühingukoondis "Solidaarsus" ümarlauakõnelustesse, mille otsuste alusel alustati poliitilisi reforme: 1989.a. suvel toimunud vabadel valimistel saavutas võidu "Solidaarsus"; seniste võimudega saavutatud kompromissi alusel läks peaministri koht "Solidaarsuse" esindajale (esimene mittekommunistist peaminister Ida-Euroopas oli T.Mazowiecki) ning senine kommunistlik diktaator Jaruzelski sai esialgu presidendiks; 1990.a. valiti "Solidaarsuse" liider L.Walesa Poola presidendiks. · Analoogiliselt käisid sündmused ka Bulgaarias ja Tsehhoslovakkias (kus toimus nn. sametrevolutsioon; sealseks eripäraks oli ka Tsehhoslovakkia rahumeelne lagunemine kaheks riigiks 1992.a. 31.detsembril- Tsehhi ja Slovaki vabariikideks).
kristlike demokraatide ja vabade demokraatide organisatsioonide tasalülitatud analoogid.1948. aastal Nõukogude tsoonis rajatud Demokraatlikul Talurahvaparteil ja Natsionaaldemokraatlikul Parteil läänes vastseid ei olnud. Igal parteil oli oma juht- ja liikmeskond, häälekandja jne. Kõik SDV valitsused olid mitmeparteilised! SDV esimeses valituses oli näiteks kaheksa kommunistist ja kümme mittekommunistist ministrit (4 kristlikku demokraati, 3 liberaaldemokraati, 1 talurahvaparteiline, 1 NDP-st ja 1 parteitu). Hiljem oli iga partei valituses esindatud ühe ministriga, kes oli ühteaegu ka Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja. Kõik need parteid olid ühendatud 1950. aastal loodud Demokraatliku Saksamaa Rahvusrindesse. Lisaks parteidele kuulusid Rahvusrindesse veel sellised massiorganisatsioonid nagu ametiühingud, nais- ja noorsooliidud jt
"Solidaarsus" muutus ohtlikuks valitsusele, kuulutati välja erakorraline seisukord, arreteerimised, keelustati streigid ja väljaastumised, üldine töökohustus sõjaväe kontrolli all. Püüti muuta tervet Poolat suureks sunnitöölaagriks. 1983. tühistati erakorraline seisukord. "Solidaarsus" jäi keelustatuks. Kriisiseisund majanduses jätkus. 1989. algasid ümarlauakõnelused valitsus, "Solidaarsus" ja katoliku kirik 1989. suvel esimesed vabad valimised. T. Mazowiecki sai esimeseks mittekommunistist valitsusjuhiks Idablokis. 1990. sai L. Walesa presidendiks. Saksa DV Peale II ms oli Saksamaa jagatud 4 okupatsioonitsooni. Läänetsoonis oli valitsev erasektor ja turumajandus, idatsoonis riigistatuse kõrge aste, algas teiste parteide tasalülitamine. 1948. I Berliini kriis. 1949 kuulutati välja kaks saksamaad SLV ja SDV SLV kuulutas välja Hallsteini doktriini. 1953. juunis toimus Ida-Berliinis poliitiline demonstratsioon, kus nõuti demokraatia taastamist, vabade valimiste
kommunistlikule parteile kogu NL-i alal sügis Gorbat?ov saab NL riigipeaks -------------------------------------------------------------------------------- 1989 24. veebruar Pika Hermanni torni heisatakse sini-must-valge lipp. Taastatakse Ungari Vabariik Bush ja Gorbatshov kohtuvad Maltal Külma sõja lõpp. Veebruar lõpeb Nõukogude vägede välja toomine Afganistanist Poolas algavad ümarlauakõnelused. Alustatakse poliitilisi reforme, ametisse nimetatakse esimene mittekommunistist peaminister Ida-Euroopas. Märts toimuvad NL Rahvasaadikute Kongressi valimised 23. august Balti kett 9. November murtakse läbi Berliini müür kahe Saksamaa vahel Algavad muudatused SDV, T?ehhoslovakkias, Bulgaarias, Rumeenias: vanameelsete eemaldamine 24. detsember NSVL Ülemnõukogu tunnistab MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutab need õigustühiseks -------------------------------------------------------------------------------- 1990 24. veebruar Toimuvad Eesti Kongressi valimised
Walesa poole, kes seadis streikide lõpetamise tingimuseks ümarlauakõneluste alustamise poliitiliste reformide teostamiseks. 1989. aasta algul alanud ümarlauakõnelused lõppesid aprillis kokkuleppega, mis kompromissina jättis Jaruzelskile presidendi koha, kuid lubas korraldada osaliselt vabad valimised. Juunis 1989 toimunud valimistel saavutas Solidaarsus täieliku võidu ning Jaruzelski oli sunnitud peaministriks määrama Tadeusz Mazowiecki. Seega oli Poola saanud endale esimese mittekommunistist valitsusjuhi Kesk- ja Ida-Euroopas 20 sajandi teisel poolel. Solidaarsuse valitsusega oli sunnitud leppima ka NSV Liit. 1990. aastal astus Jaruzelski presidendiametist tagasi ning detsembris toimunud valimistel hääletas kolmveerand valimas käinutest Poola presidendiks Lech Walesa. Kuid see oli alles algus. Uuenduste algus Ungaris Nii nagu mujal Kesk- ja Ida-Euroopas, sai ka Ungaris sotsialistliku süsteemi õõnestamine alguse looduskaitse ning ajalooga tegelevatest rühmadest
Vabastati enamik poliitvange, ning lubati NSV Liidust väljaränne. Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine Poola. 1988-89 tabas Poolat ulatuslik streikide laine, mis halvas kogu majanduse. Streikide lõpetamiseks oli diktaator Jaruzelski sunnitud pöörduma Solidaarsuse juhi Walesa poole, kes seadis streikide lõpetamise tingimuseks ümarlauakõneluste alustamise poliitiliste reformide teostamiseks. Juunis 1989 toimunud valimistel sai Solidaarsus täieliku võidu ja poola sai esimese mittekommunistist peaministri. 1990 aasta presidendi valimistel sai võidu Walesa. Ungari. 1989 aastal said meeleavaldused, mis nõudsid ajaloo ümberhindamist ja Nõukogude vägede väljaviimist, nii laia ulatuse, et valitsus oli sunnitud järele andma. Juulis 1989 rehabiliteeriti 1956 aasta revolutsiooni märter Imre Nagy. 1989 avati piir Austriaga. Valitsus kirjutas alla lepingule opositsiooniga, mille järgi muudetakse põhiseadust ja kuulutatakse välja vabad valimised. Berliini müüri langemine
annaabi.ee 
