Statsionaarne protsess- protsess,mille kaudu parameetrid ei muutu ajas Mittestatsionaarne protsess- protsess,mille kaudu parameetrid muutuvad ajas. Akumulatsioon- Akumulatsioon on veehulga muutumine arvutusperioodil (veebilansi valemis) Kokkusurutav fluidum – fluidum, mille tihedus muutub rõhu ja temperatuuri muutumisel oluliselt. Mittekokkusurutav fluidum – fluidum, mille tihedus ei muutu või muutub vähe mõõdukal temperatuuri ja rõhu muutumisel. Füüsikalised suurused ja nende mõõtühikud: Masskulu m[kg/s], moolkuju n[mol/s], mahtkulu V[m3/s], kiirus U[m/s], tihedus p[kg/m3], rõhk P[Pa], kõrgus h[m], g[m/s2], ruumala A[m2], võimsus N[W],soojusenergia Q[W],temperatuur T[K],
silindris valitseva rõhu ja ruumala vahel p=f(V) =f(). Indigaatordiagramm võib olla arvutuslik (arvjoonis) või või tegelik. Tegelik pumba indikaatordiagramm võetakse reeglina tehases mudelpumba katsetustel spetsiaalse indikaatori abil. Indikaatoriga saadud diagrammi pindala kujutab endast pumba kolvi poolt tehtud tööd ühe edasi-tagasi käigu jooksul ehk väntvõlli täispöörde kestel. Arvutuslik ehk teoreetiline indikaatordiagrammi ehitamisel võetakse aluseks ideaalne mittekokkusurutav vedelik ja ei arvestata pumba klappide avamise- sulgumisel tekkivaid rõhu kõikumisi. Teoreetilise diagrammi imemiskäigu ajal tehtud töö L imi = Pimi Vs , mis võrdub imemisprotsessi joone aluse pindalaga. See töö tehakse õhurõhu poolt surumisel vedeliku kaudu kolvi pinnale. Survekäigu ajal tehtud töö Lsurve = Psurv Vs , mis võrdub surveprotsessi joone aluse pindalaga ja tehakse pumbale rakendatud jõumasina energia poolt Vs silindri töömaht
Tegelik pumba indikaatordiagramm võetakse reeglina tehases mudelpumba katsetustel või enne ja peale tehase remonti pumba tehnilise seisukorra määramisel spetsiaalse mõõteriista, mehaanilise indikaatori abil. Indikaatoriga saadud diagrammi pindala kujutab endast pumba kolvi poolt tehtud tööd kolvi ühe edasi-tagasi käigu ehk imemis- ja survekäigu jooksul. Arvutuslik ehk teoreetiline indikaatordiagrammi ehitamisel (joon. 10) võetakse aluseks ideaalne mittekokkusurutav vedelik ja ei arvestata pumba klappide avamise- sulgumisel tekkivaid rõhu kõikumisi. Teoreetilise diagrammi imemiskäigu ajal tehtud töö Limi = pimi×Vs , kus pimi = Hi on pumba kolvi poolt vedelikule tekitatud rõhk ja Vs pumba kolvi põhja ja silindri kaane vaheline ruumala. Tehtud töö Limi on võrdeline diagrammil pumba imemistakti joone aluse pindalaga. See töö tehakse õhurõhu poolt surumisel vedeliku kaudu kolvi põhja pinnale. 17
silindris valitseva rõhu ja ruumala vahel p=f(V) =f(). Indigaatordiagramm võib olla arvutuslik (arvjoonis) või või tegelik. Tegelik pumba indikaatordiagramm võetakse reeglina tehases mudelpumba katsetustel spetsiaalse indikaatori abil. Indikaatoriga saadud diagrammi pindala kujutab endast pumba kolvi poolt tehtud tööd ühe edasi-tagasi käigu jooksul ehk väntvõlli täispöörde kestel. Arvutuslik ehk teoreetiline indikaatordiagrammi ehitamisel võetakse aluseks ideaalne mittekokkusurutav vedelik ja ei arvestata pumba klappide avamise- sulgumisel tekkivaid rõhu kõikumisi. Teoreetilise diagrammi imemiskäigu ajal tehtud töö Limi = Pimi Vs , mis võrdub imemisprotsessi joone aluse pindalaga. See töö tehakse õhurõhu poolt surumisel vedeliku kaudu kolvi pinnale. Survekäigu ajal tehtud töö Lsurve = Psurv Vs , mis võrdub surveprotsessi joone aluse pindalaga ja tehakse pumbale rakendatud jõumasina energia poolt Vs silindri töömaht