Ühiskonnaõpetuse referaat "Valitsemine ja avalik haldus"
riigiametniku konfliktis vaatab läbi juhtumeid, mille korral ametnik on kodaniku arvates tema
suhtes seadust valesti kohaldanud (nt eksinud pensioni suuruse määramisel). Niisugust
teguviisi nimetatakse administratiivseks väärkohtlemiseks. Kui aga inimesele pole meelt
mööda seadus ise, tuleb tal pöörduda mitte ombudsmani, vaid oma parlamendisaadiku või
mõne erakonna poole. Seaduse muutmine on viimaste võimuses. Ombudsmani järelevalve
kannab mittekohtulikku iseloomu, st et ombudsman püüab osapooli lepitada ning teeb
seaduserikkujale ettekirjutusi, mille täitmine on kohustuslik. Erinevalt õigusabist on
ombudsmani teenete kasutamine kodanikule tasuta.
Ombudsmani institutsioon pärineb Rootsist. 20. sajandi jooksul võttis selle üle enamik
Euroopa riike ning Maastrichti lepinguga loodi europarlamendi juurde Euroopa ombudsmani
institutsioon. Tavaliselt valibki ombudsmani parlament, Eestis täidab ombudsmani ülesandeid
õiguskantsler.