· Partsiaalsed hood o Lihtsad partsiaalsed hood teadvus pole häiritud o Komplekssed partsiaalsed hood o Partsiaalsed hood, mis arenevad generaliseerituks · Generaliseerunud hood - teadvusehäirega o Absansid o Müokloonilised hood o Kloonilised hood o Toonilised hood o Toonilis-kloonilised hood o Atoonilised hood · Mitteklassifitseeritavad hood 12. Toonilis-klooniline krambihoog Tooniline faas (10 sek) Esmalt tekib nö tooniline kogu keha haarav kramp. Kui patsient on püsti, siis ta kukub. Patsient võib ebaloomulikult ja valju häälega röögatada. Tugeva lihastoonuse tõttu surutakse õhk kopsudest välja ning häälepaelu läbides tekib hääl. Silmad on avatud, küünarnukid painutatud, jalad sirutatud, hambad kokku surtud. Pupillid laiad. Hingamine seiskub, patsient muutub tsüanootiliseks
manifestatsiooni põhjus – patoloogilised elektrilised laengud ajus, Epilepsia – kaks või enam provotseerimata hoogu. Põhjused: primaarne (krüptogeenne, essentsiaalne), ajutuumor, infektsioonid, trauma, vaskulaarne, ainevahetushäired. Juhuslikud hood. Haigestumus: 40-70/100 tuh/ aastas, mehed rohkem kui naised, vastsündinud, 10 esimest ea-d, vanuritel sagedamini. Klassifikatsioon: partsiaalsed e osalised hood: generaliseerunud hood, mitteklassifitseeritavad epileptilised hood. Ravi: medikamentoosne – kui on esinenud 2 epileptilist hoogu, pidev,kindel reziim, võimalusel monoteraapiana (ühe ravimiga), kui täielik kontroll ja hoogusid enam pole, ravi jätkub 2-5 aastat. Kirurgiline ravi. Sclerosis multiplex, kliiniline sümptomatoloogia, diagnoosimine ja ravi. Pea ja seljaaju mitmekoldeline demüeliniseeruv haigus, etioloogia pole teada, patogenees- demüelinisatsioon pea ja seljaaju valgeaines, muutuvad aksonite juhtivusomadused
hoogudeks, mis seejärel arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks 8 II. Generaliseerunud hood (krampidega ja krampideta) A. Absaansid (absence) 1. Tüüpilised 2. Ebatüüpilised (väljendunud motoorsete sümptomite, aeglase alguse ja/või lõpuga) B. Müokloonilised hood C. Kloonilised hood D. Toonilised hood E. Toonilis-kloonilised hood F. Atoonilised hood III. Mitteklassifitseeritavad hood (hood, mida ei ole võimalik klassifitseerida ebaadekvaatse või mittepiisava teabe tõttu või mis ei vasta ühelegi eeltoodud vormi kirjeldusele) Epilepsia uuringud ja diagnoosimine Üksik krambihoog ei tähenda veel epilepsiat. Kui hood korduvad, võib tegemist olla epilepsiaga ning isik peaks pöörduma arsti poole. Selleks, et diagnoosida epilepsiat, tehakse vastavad uuringud. Uurimine algab anamneesi kogumisest
Väikest hoogu haiged ise sageli tähele ei pane, see võib märkamatuks jääda ka kaaslastele (eriti lapseeas). *lihtsad parietaalsed hood (motoorse ilminguga, sensoorse ilminguga, autonoomsete ilminguteta, häiretega kõrgemas nv talitluses.) * kompleksed partsiaalsed hood (teadvushäirega), *partsiaalsed hood mis arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks. Toimuvad piiratud ajuosas, aga võivad levid aka teistele ajuosadele. 3)Mitteklassifitseeritavad epileptilised hood. Hoo tüübi täpseks määramiseks on vajalik hoo võimalikult täpne kirjeldus (pealtnägijate abi) ja mõningad uuringud (elektroentsefalograafia). Diagnoositakse, kui esineb 2 või enam hoogu. Epilepsia põhjused: Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt saadab valesid erutussignaale ja katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse - tekib epileptiline hoog. Üsna sageli ei ole epilepsia põhjust võimalik kindlaks määrata
annaabi.ee 
