13. Teie difraktsioonivõrel on 300 joont millimeetri kohta. Millisest järgust alates hakkavad spektrid kattuma? Seda saab arvutada 14. Milleks oli vaja kollimaatorit? K pilutoru paralleelse kiirtekimbu saamiseks ehk kollimaatori 15. Milleks oli vaja pilu? Kas tulemus sõltub pilu laiusest? pilutoru paralleelse kiirtekimbu saamisek Kui pilu laius on suurem, satub sellesse "mitu sekundaarallikat" ning juba piludel ja tekib interferents - see muudab meie valemid mittekehtivaks. Teiseks oluliseks puuduseks on nõrk valgustatus ekraanil , kuna pilu on väga kitsas ning katsesse pääseb seetõttu vähe valgust. Youngi katse õnnestub ainult pilude kindla asendi ning laiuste korral.
Samasuse reegli kohaselt oleks viga vastandada sisulisi iseärasusi vormilistele, mis on küll iseloomulik dialektilisele loogikale, kuid on vastuolus formaalse loogika printsiipidega. Seetõttu ei ole korrektne nimetada otsustuse tõeväärtust "tõene" ja "väär", vaid - "kehtiv" ja "mittekehtiv" (ei kehti), pealegi on see eelkõige kokkulepe küsimus. Näiteks, Mõned reformierakondlased semmivad keskerakondlastega. Kas tunnistada antud otsustus kehtivaks või mittekehtivaks, see on konventsionalistlik küsimus, sest selle otsustuse tõeväärtuse määramine on loogika väline lahend. Formaalne loogika pakub abi pärast seda, kui otsustus on formuleeritud ja sellele on omistatud kindel tõeväärtus ning seejärel jätkatakse selle otsustusega mingeid vormilisi menetlusi nagu eitamine, otsese järelduse tegemine jms. Otsustuse eitamine ja sellest tulenevalt tema tõeväärtuse muutumine on omavahel tugevas korrelatsioonis. Jälgime tabelit
tautoloogia) Rekursiivne definitsioon Uus termi eksemplar defineeritakse varem defineeritud eksemplaride kaudu, kuid teatud regulaarse modifikatsiooniga. Definitsioonis tuleb vältida topelt eitust ja võimaluse korral ka eitust. Ostensiivne definitsioon (osutamise, loetlemise teel). Defineerimine analoogia kaudu, millele on lisatud eristav tingimus. Tüüplaused: Kategooriline lause Kuulutab fakti kehtivaks või mittekehtivaks. Esineb traditsiooniliselt subjekt-predikaat vormis: • subjekt – objekt, mille kohta midagi väidetakse • predikaat – subjekti omadus, mille kehtivust väidetakse Näide: Jumal on surematu Hüpoteetiline lause Väite kehtivus sõltub teatud tingimustest Disjunktiivne lause Väljendab alternatiivi Dilemma Väljendab olukorda, kus ükski alternatiividest ei rahulda lauses antud tingimust.
) 19.Mis on homonüümia ja mis on sünonüümia? Homonüümianähtus, mille puhul kirjutatakse või hääldatakse kahte sõnavormi juhuslikult ühtemoodi, kuid neil on erinev tähendus Sünonüümiaon sama või lähedane tähendus . 20. Prioriteedireegel nomenklatuuris. Kõlblikke nimesid võib samale taksonile olla aja jooksul pandud mitu (need on siis sünonüümid!). Neist on kehtiv („valid“) , tavaliselt vanim (kuid mitte enne 1758. aastat!). Tollel on prioriteet. Kui vanim osutub mittekehtivaks (näiteks on kasutatud homonüümina mitme taksoni kohta või on valesti määratud), kehtib vanuselt järgmine kõlblik sünonüüm. Kui noid pole võtta, luuakse uus nimi. Prioriteedireeglist võib teha erandeid (kui näiteks leitakse mõni väga vana, juba unustatud nimi) nomenklatuurikomisjon. 21. Teadusliku nime kõlblikkus ja kehtivus. Kõlblikke nimesid võib taksonil olla mitu, kehtib korraga üksainus. Nimetus on kõlblik
Järeldamine on kehtiv, kui tõesed eeldused tagavad tõese lõppjärelduse. Sisuline erinevus tingiva väite ja materiaalse implikatsiooni vahel läheb järeldamise kehtivuse uurimisel kaduma, sest selleks pole vaja käsitleda olukordi, mille puhul eeldused pole tõesed. Seetõttu saamegi arutlusskeemides tingivat eeldust märkida materiaalse implikatsiooni märgiga ning tingiva eelduse tõlgendamine materiaalseks implikatsiooniks ei muuda kehtivat arutlust mittekehtivaks. Kõik süllogismid, mis kehtivad tingivate eeldustega, kehtivad ka nende asendamisel materiaalsete implikatsioonidega. Omaette küsimus on, kas KÕIK kehtivad arutlused, mille eeldustes esineb materiaalseid implikatsioone jäävad kehtima, kui materiaalsed implikatsioonid asendada tingivate lausetega. Nii tingiv väide kui ka materiaalne implikatsioon on tõesed, kui alus ja tagajärg on mõlemad tõesed
Järeldamine on kehtiv, kui tõesed eeldused tagavad tõese lõppjärelduse. Sisuline erinevus tingiva väite ja materiaalse implikatsiooni vahel läheb järeldamise kehtivuse uurimisel kaduma, sest selleks pole vaja käsitleda olukordi, mille puhul eeldused pole tõesed. Seetõttu saamegi arutlusskeemides tingivat eeldust märkida materiaalse implikatsiooni märgiga ning tingiva eelduse tõlgendamine materiaalseks implikatsiooniks ei muuda kehtivat arutlust mittekehtivaks. Kõik süllogismid, mis kehtivad tingivate eeldustega, kehtivad ka nende asendamisel materiaalsete implikatsioonidega. Omaette küsimus on, kas KÕIK kehtivad arutlused, mille eeldustes esineb materiaalseid implikatsioone jäävad kehtima, kui materiaalsed implikatsioonid asendada tingivate lausetega. Nii tingiv väide kui ka materiaalne implikatsioon on tõesed, kui alus ja tagajärg on mõlemad tõesed. Sel juhul võiks materiaalse implikatsiooni arutluse eelduses asendada tingiva väitega.
annaabi.ee 
