Prokrastineerimist eristatakse ajaplaneerimisest või lihtsalt viivitamisest ja venitamisest, sest prokrastineerimise definitsioon on laiem ja sisaldab endas alati motivatsioonilist konflikti . Kui tahtlikku viivitamist võib pidada mõistlikuks ajakasutamiseks, siis prokrastineerimise määratluses sisaldub vähemasti kolm peamist kriteeriumi: a) hinnatav käitumine on seotud mõne tegevuse või otsuse edasilükkamisega, b) edasilükkamine on mittekavatsuslik ning c) see halvendab sooritust või on kahjulik. Lisaks on prokrastineerimisel emotsionaalne aspekt: inimesed viivitavad tegevustega, kuigi teavad, et edasilükkamine ei too neile kokkuvõttes kasu. Irratsionaalsuse kõrval on prokrastineerimiskäitumise juures tähtsal kohal ka viivitamise tahtmatu olemus. Prokrastineerijatel on raskusi oma kavatsuste ja plaanide elluviimisel, mistõttu võib prokrastineerimist pidada irratsionaalseks ja tahtmatuks ennast kahjustavaks käitumiseks, mida
Paastumine tähendab seda, et 8 tundi enne aborti ei tohi süüa, juua ega suitsetada. ( Naine, tunne oma keha , lk. 306 ) 3 ABORT Paljud rasedused - umbes üks kolmest vallalistel naistel ja üks neljast abielus naistel lõpevad abordiga, vabatahtliku raseduse katkestamisega, enne kui loode suudab iseseisvalt elada. Raseduse katkestamisel võib olla palju põhjusi. Eostumine võib olla mittekavatsuslik või soovimatu, naisel võivad olla tervise või ea probleemid või lootel on kõrvalekaldeid või muretsema paneb geneetiline pärand. Kui sa oled otsustanud abordi kasuks, peaksid selle teha laskma nii ruttu kui võimalik, sest raseduse algstaadiumis on abort ohutum. Mida hilisemale ajale selle lükkad, seda suurem on tüsistuste oht. Mitte ükski arst ei katseta meeledi üle 12-nädalast rasedust. Abordi tegemiseks on olemas ka seaduslik võimalus. Alati tuleb pöörduda naistearsti
juhul, kui mündirea ajas segi ulakas karu said lapsed ikka aru, et münte on sama palju; näivust ja tegelikkust hakatakse eristama neljandast eluaastast keskkond omab suurt mõju laste teadmiste ja oskuste kujunemisel sümboliline mõtlemine - kujuneb järk-järgult, algul suudab laps aru saada sümbolist, mis tähistab reaalsuses olemasolevat objekti (nt kutse söögile), hiljem sümbolitele, mis on mälestustes ◦ mittekonventsionaalne, mittekavatsuslik sümbol - indeksid, nt jalajäljed ◦ mittekonventsionaalne, kavatsuslik sümbol - žestid, nt osutamine ◦ konventsionaalne, mittekavatsuslik sümbol - märgid, nt huulte matsutamine söötmisel ◦ konventsionaalne (kokkuleppeline), kavatsuslik sümbol - sümbolid, nt sõnad keelelise arengu 3 põhiteooriat - ◦ Skinner - lapsed õpivad keelt kasutama operantse tingimise kaudud, õige vastuse eest
annaabi.ee 
