majandusteadusi ning pöörast tähelepanu erinevatele majandusprotsessidele ning nende kirjeldamisele. (Piret Linnasmägi) Viimaste aastasadade jooksul on kasutusel olnud mitmeid erinevaid raamatupidamise süsteeme. Neli kõige levinumat põhisüsteemi on: 1. Itaalia-arvestust peeti kahes põhiraamatus. Kõik muudatused majandusüksuse varades kirjutati esiteks päevaraamatusse, seejärgi pearaamatusse. 2. Saksa- koosnes kassapäevaraamatust, mittekassaoperatsioonide päevaraamatust ja pearaamatust. 3. Prantsuse-inglise- koosnes ostmise päevaraamatust, müümise päevaraamatust, muude muutmiste päevaraamatust ja pearaamatust. 4. Ameerika süsteem- koosnes päevaraamatust ja pearaamatust. (Viia Saidla) Raamatupidamise praktikas on kasutusel nii ühe- kui kahekordne raamatupidamise süsteem. Vahe ühe- ja kahekordse raamatupidamise süsteemi vahel on kapitali ja tulemuste väljaselgitamise korras ja viisis
Itaalia süsteemi arvestust peeti kahes põhiraamatus. Kõik muudatused majandusüksuse varades kirjutati esiteks päevaraamatusse, seejärel pearaamatusse. Kindlaksmääratud ajal tehti kokkuvõtted ja toodi välja lõppseisud. Süsteemi arenedes hakati detailiseerima arvestuse pidamiseks kasutama mitmeid abiraamatuid, millede kokkuvõtteid võrreldi pearaamatu andmetega. Saksa süsteem koosnes kassapäevaraamatust, mittekassaoperatsioonide päevaraamatust ja pearaamatust. Süsteemi väljaarendamise aluseks oli vajadus võimaldada mitmel inimesel üheaegselt päevaraamatut pidada. Muudatuste registreerimine majandusüksuse varades jagati kahte ossa muutused raha eest ja muudatused võlgu või mitte raha eest. Pearaamatusse võis sissekandeid teha kas iga päev või teatud aja järel, nädala, kuu jne kaupa. Prantsuse-inglise süsteemist rääkides, siis see koosnes ostmise