poolt samas menetluses teiste karistuse mõistmise raames lahendatavate küsimuste hulgas. 7 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10e2, kohtunik Priit Pikamäe eriarvamus Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 Üldkogu enamuse arusaam, et kuriteole järgnevateks õigusjärelmiteks on üksnes seadusandja poolt formaalselt karistusena määratletud mõjutusvahendid, mitte aga muud sanktsioonid, seal hulgas mittekaristuslikud mõjutusvahendid, kujutab endast kohtuvõimu asumist seadusandja rolli, mis ei ole kooskõlas PS § 146 teises lauses sätestatuga, mille ohaselt on kohus õigusemõistmisel seotud seadusega. KarS §-st 87 3 tuleneb, et välistatud ei ole karistusjärgse kinnipidamise kohaldamine süüdimõistetu suhtes sisuliselt tähtajatult. Seega võib süüdimõistetul kuritegeliku kalduvuse tuvastamine viia temalt vabaduse võtmiseni määramatuks tähtajaks. Sellest aspektist on
Haldussundi tunnused: 1. avaliku halduse sfääris kujunevate suhete kaitse 2. seda kohaldavad seadusega või seaduse alusel määratud haldusorganid; 3. kohaldavad väljaspool teenistusalluvussuhteid 4. eesmärkideks-õigusvastase käitumise lõpetamine, õiguserikkuja vastutusele võtmine Haldussundi saab kohaldada füüsiliste(p.o. deliktivõimeline) ja jur.isikute suhtes. Subjektideks võivad olla ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse organid. Haldussunnivahendite liigid on: haldustõkendid(mittekaristuslikud sunnivahendid, isiku õiguste ja vabaduste piiramine. Varalised tõkendid, privaatsuse piiramine, isikupuutumatuse ja vabaduse piiramine. Tõkendi kohaldamine on seaduslik sel juhul, kui oli haldusõiguserikkumine) ja halduskaristused (õiguslik repression, mis avaldub õiguserikkuja õiguste ja vabaduste piiramises ja talle täiendavate karistuslike kohustuste panemises. Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused: rahatrahv, eriõiguse äravõtmine ja haldusarest. Jur
Haldussundi tunnused: 1. avaliku halduse sfääris kujunevate suhete kaitse 2. seda kohaldavad seadusega või seaduse alusel määratud haldusorganid; 3. kohaldavad väljaspool teenistusalluvussuhteid 4. eesmärkideks-õigusvastase käitumise lõpetamine, õiguserikkuja vastutusele võtmine Haldussundi saab kohaldada füüsiliste(p.o. deliktivõimeline) ja jur.isikute suhtes. Subjektideks võivad olla ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse organid. Haldussunnivahendite liigid on: haldustõkendid(mittekaristuslikud sunnivahendid, isiku õiguste ja vabaduste piiramine. Varalised tõkendid, privaatsuse piiramine, isikupuutumatuse ja vabaduse piiramine. Tõkendi kohaldamine on seaduslik sel juhul, kui oli haldusõiguserikkumine) ja halduskaristused (õiguslik repression, mis avaldub õiguserikkuja õiguste ja vabaduste piiramises ja talle täiendavate karistuslike kohustuste panemises. Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused: rahatrahv, eriõiguse äravõtmine ja haldusarest. Jur
nende suhete üheks pooleks valdavalt haldusorganid. HALDUSSUND on üks riikliku sunni liikidest. Siinjuures on haldussund kõige enam kasutamist leidev sunni liik. Haldussunnivahendite kohaldamise üldiseks eesmärgiks on õiguskorra tagamine. Sõltuvalt õiguskorra tagamise viisist ja sunnivahendi kohaldamise konkreetsest eesmärgist saab eristada haldussunnivahendite liike. Haldussunnivahendite põhiliigid on haldustõkendid ja halduskaristused. Haldustõkendid on mittekaristuslikud sunnivahendid. Halduskaristus on seadusega ette nähtud negatiivseks tagajärjeks haldusõiguserikkumise toimepanemise eest. Halduskaristus on õiguslik repressioon, mis avaldub õiguserikkuja õiguste ja vabaduste piiramises või talle täiendavate karistuslike kohustuste panemises. HALDUSKARISTUSTE LIIGID:1.Rahatrahv 2.Eriõiguste äravõtmine 3.Haldusarest Rahatrahv ja haldusarest on põhikaristused, eraõiguste äravõtmine võib olla nii põhi- kui ka lisakaristus
päevasissetuleku alusel. Teo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni kakssada viiskümmend päevamäära. Rahalist karistust ei mõisteta nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kellel ei ole iseseisvat sissetulekut.) või *vangistus ja juriidilisele isikule *rahaline karistus (viiskümmend tuhat kuni kakssada viiskümmend miljonit krooni) või *sundlõpetamine. 80. Millised on mittekaristuslikud mõjutusvahendid - * psühhiaatriline sundravi.; *tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga saadud vara konfiskeerimist; *Arvestades neljateist- kuni kaheksateistaastase isiku kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida, võib kohus sellise isiku karistusest vabastada, kohaldades talle järgmisi mõjutusvahendeid: 1) hoiatus; 2) allutamine
badness). Püüdes lahendada seda vastuolu ühe toiminguga (meetmega), hakkavad segunema kriminaal- ja tsiviilmenetlus; kohus ei keskendu enam teo ja selle tagajärgede hindamisele, vaid hakkab tegelema isiksuse- omadustest tuleneva ohuga tekitada kahju ka edaspidi. *14 Kui raske on niisuguses olukorras kohtunikul otsust vastu võtta, võib ainult oletada. Juriidiline vigurdamine sellega, et kasutatatakse väljendeid ,,mittekaristuslikud mõjutusvahendid" ja ,,meetmed", ei ole siinjuures üldse veenev. Kas tegemist on karistuse ehk repressiooniga või mitte, määrab ära sanktsiooni tegelik sisu, mitte see, kuidas tekstide koostajad mingeid termineid kasutavad. See, et Vene NFSV 1926. aasta kriminaalkoodeksis puudus üldse kriminaalkaristuse mõiste ning selles räägiti üksnes sotsiaalse kaitse vahenditest*15 , ei vähendanud karvavõrdki tol ajal inimeste suhtes kasutatud meetodite ülimat repressiivsust
seadusandjate poolt mittekaristuslikuna. Seda põhjendusega, et meede ei kujuta endast vastust toime pandud teole, vaid seda kohaldatakse uute võimalike kuritegude ärahoidmiseks. 7 Samas võtab riik karistusjärgse kinnipidamise rakendamisega isikult vabaduse, kohaldades sellega tema suhtes sundi. Seega tuleb karistusjärgset kinnipidamist käsitleda sunnivahendina. Kuna aga Eesti karistusõiguses on mittekaristuslikud sunnivahendid uueks nähtuseks, pöördub autor nendele legaalmääratluse leidmiseks haldusõiguse poole, kus on juba pikka aega kasutusel haldustõkendid, mida sarnaselt karistusjärgsele kinnipidamisele käsitletakse mittekaristuslike sunnivahenditena. Kuigi kõik sunnivahendid omavad suuremal või vähemal määral repressiivset iseloomu, on mittekaristuslike sunnivahendite puhul oluline silmas pidada, et nad ei ole käsitletavad iseseisva repressioonina
et isik on vaba tahte alusel otsustanud oma käitumise üle kas kahjustada õigushüve ja rikkuda normi või mitte (karistamisele ei kuulu isik, kellel selline vaba tahe puudub, nt vaimuhaige või laps). Arvan siiski, et ülereguleerimise oht ei ole kuigi suur, kui arvestada ülalnimetatud põhimõtet, et VPS mitte ei täienda karistussüsteemi, vaid loob karistuste asemele isikut toetavad ja abistavad alternatiivsed mittekaristuslikud koolituslikud mõjutusvahendid. Meil praegu vohava ülekriminaliseerimise taltsutamiseks oleks selline seadusandlik areng igati tervitatav. Põhimõtteliselt on võimalik VPS regulatsioon ilmselt kahes variandis. Esiteks, luua see süsteem karistusõigusliku süsteemi kõrvale, eeldades seega kahe süsteemi paralleelset toimimist. Teine variant, millest lähtutakse ka käesolevas õiendis, on VPS integreerimine kehtivasse karistusõigussüsteemi.
Füüsilisele isikule süüteo eest kohaldatavad lisakaristused. Tegutsemiskeeld. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine. Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine. Varaline karistus. Väljasaatmine. Karistamise alus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Karistuse kergendamine ja kohaldamine alla alammäära. Karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Karistusest tingimisi vabastamine. Käitumiskontroll. Mittekaristuslikud mõjutusvahendid. Konfiskeerimine. Psühhiaatriline ravi. Alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid. Süütegude menetlemise üldised õigusliku põhimõtted. Kuritegude menetlemise süsteem. Kuritegude kohtueelne ja kohtulik uurimine. Väärtegude menetlemine. Väärtegusid menetlevad riigiorganid. Menetlemise tähtajad. Süüteokoosseisude sätestamine karistusseadustikus.
loodusõnnetust ära kasutades 7) süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil 8) süüteoga raske tagajärje põhjustamine 9) süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks 10) süüteo toimepanemine grupi poolt 11) süüteo toimepanemise hõlbustamiseks ametliku vormiriietuse või ametitunnuste kasutamine Süüteo toimepanemisega võivad kaasneda lisaks kohaldatavale karistusele ka mittekaristuslikud mõjutusvahendid: konfiskeerimine (süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga omandatud vara äravõtmist 83 toimepanijalt), psühhiaatriline sundravi (kohus määrab isikule, kes on süüteo tiome pannud süüdimatus seisundis), alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid (hoiatus, allutamine käitumiskontrollile, noortekodusse paigutamine, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine). Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on kuriteo
1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas 2) ilmuma kohtu poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3) alluma kriminaalhoodaja kontrollile oma elukohas ning esitama andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4) lahkuda oma elukohast kauemaks kui 15 päeva võib ta vaid kriminaalhooldaja loal 5) elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks peab ta saama hooldusametnikult eelnevalt loa. Mittekaristuslikud mõjutamisvahendid Süüteo toimepanijale võin kohus kohaldada ka mittekaristuslikke mõjutusvahendeid (konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi või alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid). Konfiskeerimine Konfiskeerimine kujutab endast süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga omandatud vara, aga samuti süüteo vahetuks objektiks olnud aine või eseme ning süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme äravõtmist toimepanijalt. Psühhiaatriline sundravi
loata relva omamise eest). Isik on süüdiv, kui ta: o on vähemalt 14 a vana; o oli võimeline aru saama oma teo keelatusest; o oli võimeline oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima. Isik on süüdimatu, s.o süüvõimetu, kui ta ei ole võimeline teo keelatusest aru saama ega oma käitumist vastavalt sellele juhtima seoses vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäirega, nõrgamõistuslikkusega, nõdrameelsusega, muu raske psüühikahäirega. 14.3. KARISTUS JA MITTEKARISTUSLIKUD MÕJUTUSVAHENDID Karistus on süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib preventiivse vahendina, mis peab ara hoidma süüteo toimepanemist või vähemalt selle toimepanemist piirama. Karistusseadustiku järgi on karistused diferentseeritud sõltuvalt sellest, kas karistatava teo on toime pannud füüsiline või juriidiline isik ja kas toime on pandud kuritegu või väärtegu.
juhtimise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. Füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahatrahv ja arest. Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest rahaline karistus ja sundlõpetamine ning väärteo eest rahatrahv. 314. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele? Vastus: Mittekaristuslikud mõjutusvahendid: konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi, alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid (üle 14a - hoiatus, allutamine käitumiskontrollile, noortekodusse paigutamine, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine). 315. Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Kui jah, siis milline on juriidilise isiku karistamise võimalus? Vastus: Jah saab. Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest rahaline karistus ja
kohaldamise menetlus erineb füüsiliste isikute suhtes kohaldatavatest sunnivahenditest ning vastava menetluse korrast. §3. Haldussunnivahendid Haldussunnivahendite kohaldamise üldiseks eesmärgiks on õiguskorra tagamine. Sõltuvalt õiguskorra tagamise viisist ja sunnivahendi kohaldamise konkreetsest eesmärgist saab eristada haldussunnivahendite liike. Haldussunnivahendite põhiliigid on haldustõkendid ja halduskaristused. 1. Haldustõkendid Haldustõkendid on mittekaristuslikud sunnivahendid. Tõkendina kohaldatavate sunnivahendite loetelu määrab seadus. Nende kohaldamise põhieesmärgiks nagu nimetusestki tuleneb, on õiguserikkumiste tõkestamine, õiguserikkumiste kahjulike tagajärgede ärahoidmine. Nimetatud eesmärkides avaldub tõkendite kohaldamise iseseisev tähendus. Samas võivad tõkendid olla suunatud ka õiguserikkumise asja menetluse tagamisele (tõendite kogumise ja säilimise, asja õigeaegse ja õige arutamise, otsuse täitmise tagamiseks)
kohaldamise menetlus erineb füüsiliste isikute suhtes kohaldatavatest sunnivahenditest ning vastava menetluse korrast. §3. Haldussunnivahendid Haldussunnivahendite kohaldamise üldiseks eesmärgiks on õiguskorra tagamine. Sõltuvalt õiguskorra tagamise viisist ja sunnivahendi kohaldamise konkreetsest eesmärgist saab eristada haldussunnivahendite liike. Haldussunnivahendite põhiliigid on haldustõkendid ja halduskaristused. 1. Haldustõkendid Haldustõkendid on mittekaristuslikud sunnivahendid. Tõkendina kohaldatavate sunnivahendite loetelu määrab seadus. Nende kohaldamise põhieesmärgiks nagu nimetusestki tuleneb, on õiguserikkumiste tõkestamine, õiguserikkumiste kahjulike tagajärgede ärahoidmine. Nimetatud eesmärkides avaldub tõkendite kohaldamise iseseisev tähendus. Samas võivad tõkendid olla suunatud ka õiguserikkumise asja menetluse tagamisele (tõendite kogumise ja säilimise, asja õigeaegse ja õige arutamise, otsuse täitmise tagamiseks)
äravõtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. Füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahatrahv ja arest. Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest rahaline karistus ja sundlõpetamine ning väärteo eest rahatrahv. 124. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele? Mittekaristuslikud mõjutusvahendid: konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi, alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid (üle 14a - hoiatus, allutamine käitumiskontrollile, noortekodusse paigutamine, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine). 125. Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Kui jah, siis milline on juriidilise isiku karistamise võimalus?
annaabi.ee 
