setendite praegune levila. Kambriumi ladestu koosneb terves Baltikumis terrigeensetest settekivimitest - eeskätt rohekashallist või sinakashallist savist ehk sinisavist, aleuroliitsest savist, valkjashallist aleuroliidist ja liivakivist. Savi leiab kasutust telliste valmistamisel, elekroonikatööstuses, ehituses. ORDOVIITSIUM Ordoviitsiumi ladestu läbilõikes valdavad karbonaatsed kivimid -mitmesuguse savikusega lubjakivid ja merglid. Ainult vanim osa ladestust on esindatud terrigeensete, mittekarbonaatsete kivimitega (aleuroliitne liivakivi, aleuroliit, argilliit, savi, glaukoniitliivakivi, glaukoniitlubiliivakivi). Vastavad setted kujunesid mandrile pealetungivas madalmeres. Ordoviitsiumi ladestu kogupaksus kõigub 70-183 m piires, olles suurim Kesk-Eestis ja vähenedes sealt edela, lõuna ning ida suunas. Ordoviitsiumi ladestul on Eestis suur rakenduslik tähtsus - ta peidab endas meie olulisimaid maardeid. Ehituskivina on leidnud hindarnist eeskätt Väo, Vasalemma ja Voore
Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 . Vee keemistemperatuuril lagunevad need vees praktiliselt mittelahustuvateks kaltsiumkarbonaadiks CaCO3 ja magneesiumhüdro-ksiidiks Mg(OH)2, millised langevad suuremalt osalt katlaveest katlamudana välja: Seetõttu on nimetatakse karbonaatset karedust ka ajutiseks (mööduvaks) ning määravat tähtsust katlakivi tekkeprotsessis ei oma. Põhiline osa katlakivist moodustub püsivat karedust põhjustavate, vees lahustuvate mittekarbonaatsete kaltsiumi- ja magneesiumisoolade - sulfaatide CaSO4 ja MgSO4 , kloriidide CaCl2 ja MgCl2 ning silikaatide CaSiO3 ja MgSiO3 - väljaladestumise aurustusküttepindadele. Nendest sooladest moodustub küttepindade vee-auru poolele tihe ja kõva kristalse struktuuriga, soojust halvasti juhtiv katlakivikiht, milline seob endaga ka vees leiduvaid naftaprodukte ja põhjustab soojaülekande halvenemise tulemusena kütuse ülekulu ning piisava paksuse korral ka küttepinna metalli ülekuumenemist.
annaabi.ee 
