leeliste hulka, reageerib hapetega: Ca(OH)2 + HCl => CaCl + H2O Kasutataske sideainena lubjamördi koostises, kivistumisreaktsioon: Ca(OH)2 + CO2 => CaCO3 + H2O Vee karedus § Kare vesi sisaldab märgatavas koguses Ca2+ ja Mg 2+ sooli. Kare vesi põhjustab katlakivi teket ja karedas vees lahustub seep halvasti § Pehme vesi peaaegu ei sisalda kaltsium ja magneesiumioone § Vee karedust liigitatakse karbonaatseks ehk mööduvaks ja mittekarbonaatseks ehk jäävaks kareduseks Karbonaatne ehk mööduv karedus... v on põhjustatud kaltsium ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemisest vees, mis sadenevad vee keetmisel lahustumatu CaCO3na välja. Mööduvast karedusest saab vabaneda keetmise teel Püsiv ehk jääv karedus on tingitud.... v tugevate hapete Ca2+ ja Mg2+ vees lahustuvatest sooladest (nt CaCl2, MgCl2). Keetmise teel kõrvaldada ei saa. Püsiva kareduse eemaldamiseks on mitu viisi · ioniitmeetod ·
kindlat rõhku. Tahkete ainete lahustuvus suureneb temperatuuri tõustes. Gaaside korral lahustuvus väheneb vedelikes (rõhu tõstmisel aga suureneb). Vedelike keemisel lähevad selle molekulid üle gaasilisse olekusse kogu vedeliku mahu ulatuses. Aurumine toimub ainult vedeliku pinnal. Vee karedus iseloomustab Ca2+ ja Mg2+ -soolade sisaldust vees. Üldine karedus Ca ja Mg ioonide kogusisaldus vees. See omakorda jaguneb karbonaatseks kareduseks ja mittekarbonaatseks kareduseks. Karbonaatne karedus määratakse CO 32- ja HCO3- ioonide summaarse sisalduse põhjal. Tavaliselt on loodusliku vee karedus põhiosas tingitud karbonaatsest karedusest, mida nim ka mööduvaks, sest vee keetmisega saab karbon karedust oluliselt vähendada. Kare vesi tekitab kuumutamisel-keetmisel katlakivi väljasadenevad ühendid CaCO3 ja Mg(OH)2 ongi katlakivi peamised komponendid. Kui Ca ja Mg ioone on vees liias võrreldes HCO ioonidega, siis esineb ka
halvasti ja ei vahuta. See on tingitud asjaolust, et seebi koostisesse kuuluvate rasvhapete soolad reageerivad kaltsiumi- ja magneesiumioonidega, mille tagajärjel tekivad rasklahustuvad ühendid, mis helvestena pesuvette sadenevad. Kaltsium- ja magneesiumioonide sidumise määral muutub vesi pikkamööda pehmemaks. Seepärast ongi alati pesemisel karedas vees seebikulu suurem, kuna osa seebist kulub vee pehmendamiseks. Vee karedust liigitatakse karbonaatseks ehk mööduvaks kareduseks ja mittekarbonaatseks ehk jäävaks kareduseks. Karbonaatne karedus on põhjustatud kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemisest vees. Vee karbonaatset karedust on võimalik kõrvaldada vee kuumutamisel või keetmisel. Selle tagajärjel vesinikkarbonaadid lagunevad ja moodustuvad rasklahustuvad ühendid, mis sadestuvad katlakivina anumate, aurukatelde, radiaatorite, küttekehade põhja, seintele ja 6
molekul laguneb iooniks. Cu Cl2 Cu2+ + Cl2- , samuti toimub keemiline reaktsiooni elektrolüüdi vesilahuses, kui need lahused pole küllastunud. Elektrolüüs on protsess, mille korral juhitakse alalisvool läbi elektrolüüdi vesilahuse. Aineid, mille lahused juhivad elektrit nim elektrolüütideks. Vee karedus iseloomustab Ca2+ ja Mg2+- ioonide sisaldust vees, mille tulemusena tekib katlakivi. See omakorda jaguneb üldiseks, karbonaatseks kareduseks ja mittekarbonaatseks kareduseks. Karbonaatne karedus määratakse CO 32- ja HCO3- ioonide summarse sisalduse põhjal. Tavaliselt on loodusliku vee karedus põhiosas tingitud karbonaatsest karedusest, mida nimetatakse ka mööduvaks, sest vee keetmisega saab karbonaatset karedust oluliselt vähendada. Kare vesi tekitab kuumutamisel-keetmisel katlakivi väljasadenevad ühendid on CaCO3 ja Mg(OH)2, mis ongi katlakivi peamised komponendid. Kui Ca ja Mg ioone on
Elektrolüüdi vesilahuses toimuva keemil. reakts käigus neutraalse elektrolüüdi molekul laguneb iooniks. CuCl2 <-> Cu2+ + Cl2- Samuti toimub keemiline reaktsioon elektroodi vesilahuses, kui need lahused pole küllastunud. Elektrolüüdid ained, mis annavad elektrit juhtivaid lahuseid. Vee karedus iseloomustab Ca2+ ja Mg2+ -soolade sisaldust vees. Üldine karedus Ca ja Mg ioonide kogusisaldus vees. See omakorda jaguneb karbonaatseks kareduseks ja mittekarbonaatseks kareduseks. Karbonaatne karedus määratakse CO32- ja HCO3- ioonide summaarse sisalduse põhjal. Tavaliselt on loodusliku vee karedus põhiosas tingitud karbonaatsest karedusest, mida nim ka mööduvaks, sest vee keetmisega saab karbonaatset karedust oluliselt vähendada. Kare vesi tekitab kuumutamisel-keetmisel katlakivi, väljasadenevad ühendid CaCO3 ja Mg(OH)2 ongi katlakivi peamised komponendid. Kui Ca ja Mg ioone on vees liias võrreldes HCO3 ioonidega, siis esineb ka mittekarbonaatne
annaabi.ee 
