seada. Roostik, st. pilliroo ja krkjate vöö hoitakse madalana. Väljauhutud adru ja muu heitmaterjal trambitakse katki ja laotatakse laiali. Loomade tallamise tagajärjel toimub ka teatud maaerosioon. Krgvesi kannab ära osa maast ja sel moel hoiab rannaniidu niisugusel tasemel, mis vimaldab jätkuvat soolase vee mju. Tallamine teeb ülemised mullakihid kompaktsemaks ning soola väljauhtumine on raskendatud. Seetttu on rannakarjamaadel mulla soolasisaldus kõrgem kui sama piirkonna mittekarajatatavatel aladel. Tallamine phjustab ka mätastumist, eriti märjal maal. Mättad tekitavad suurema mikrokeskkondade variatsiooni floora ja fauna jaoks. Mätaste moodustumine rannaniitudel vrreldes sisemaa niiskete niitudega on mdukas. Seetttu tekib mererannikul tunduvalt vähem probleeme spetsiaalseid hooldusabinõusid vajavate mätlike maadega. Karjatamise tagajärjed sõltuvad kariloomade liigist ja tust, nende arvust pinnaühiku kohta, karjatamissesoonist ja karjamaa aedikuteks jaotamisest.
Roostik, st. pilliroo ja kõrkjate vöö hoitakse madalana. Väljauhutud adru ja muu heitmaterjal trambitakse katki ja laotatakse laiali. Loomade tallamise tagajärjel toimub ka teatud maaerosioon. Kõrgvesi kannab ära osa maast ja sel moel hoiab rannaniidu niisugusel tasemel, mis võimaldab jätkuvat soolase vee mõju. Tallamine teeb ülemised mullakihid kompaktsemaks ning soola väljauhtumine on raskendatud. Seetõttu on rannakarjamaadel mulla soolasisaldus kõrgem kui sama piirkonna mittekarajatatavatel aladel. Tallamine põhjustab ka mätastumist, eriti märjal maal. Mättad tekitavad suurema mikrokeskkondade variatsiooni floora ja fauna jaoks. Karjatamise tagajärjed sõltuvad kariloomade liigist ja tõust, nende arvust pinnaühiku kohta, karjatamissesoonist ja karjamaa aedikuteks jaotamisest. Veised kariloomadena: erinevad veisekarjad võivad eelistada erinevaid taimeliike ja - kooslusi. Loomad õpivad üksteiselt, mis on karjamaal söödav ja maitsev
annaabi.ee 
