langeda. Tugeva mullatihenemisega väheneb oluliselt suuremate pooride osatähtsus, samuti keskmiste pooride osatähtsus. Suureneb aga väga peente pooride osatähtsus. Nendes on aga väheliikuv vesi ja seega tihenenud muldadel ei ole taimedel mitte ainult õhupuudus, vaid kuumematel perioodidel ka niiskusepuudus. Tihenenud mullas väheneb õhusisaldus mullas, häiritud on vee- ja õhureziim, väheneb infiltratsioonivõime, liigniiskuse oht, väheneb oluliselt mittekapillaarsete pooride maht. Suureneb soojusmahtuvus (aeglasem soojenemine ja jahtumine). Häiritud on taimede toitumine st katioonide neeldumine on piiratud. Suureneb vastupanu taimejuurte ja vihmausside tungimisele mulda. Mulla tihenemine sõltub: - koormusest rehvile tuleks kasutada laiemaid rehve - rehvi survest mullale 5 Kui kallid on topeltrattad? Sõltuvad rehvi mõõtmetest
Suureneb peenikeste pooride tähtsus, aga nendes on vesi väheliikuv ja sellepärast on tihenenud muldadel nii õhu- kui ka veepuudus. Liivastel muldadel on üldpoorsus väiksem (40-50%) kui savidel (50-60%). 15. Mullaharimise mõju (mulla kobestamise, rullimine, liigtihendamine) ja mulla vee- ja õhurežiimile. Kobestamine - vähendab auramist ja parandab õhustatust Rullimine - vähendab auramist ja taastab kapillaarsed poorid Äestamine - soodustab mittekapillaarsete pooride teket Liigtihendamine - vähendab õhusust ja veeläbilaskvust 16. Mulla lasuvustihedus, mulla tasakaaluline tihedus. Dm- absoluutkuiva mulla mass looduslikus ehituses Tasakaaluline tihedus - igale mullale iseloomulik Dm, milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema. Kobestusjärgne Dm on seda madalam, mida kõrgem on huumuse sisaldus ja mida kõrgem on üle 1 mm läbimõõduga mullaaagregaatide ja füüsikalise savi sisaldus. 17
mittekapillaarsetes poorides ehk makropoorides, mille läbimõõt on suurem kui 10 µm. Gravitatsioonivesi on taimedele hõlpsasti kättesaadav. Seega tagab piisavalt suur makropooride hulk taimede juurtele ühelt poolt hea niiskusrežiimi ning teiselt poolt soodsa gaasivahetuskeskkonna. Suurim on makropooride summaarne maht ühtlase terasuurusega liivades ning vähim savides. Kasvupinnase veeläbilaskevõime on otseses sõltuvuses makropooride ehk mittekapillaarsete pooride suhtelisest mahust pinnases. Vee imendumist kasvupinnasesse takistab ka poorides olev õhk; tänu „õhukorkidele“ ei tungi kuivale pinnasele langenud sademetevesi või kastmisvesi kohe pooridesse, vaid jääb loikudena maapinnale. 1.3.2. Kapillaarvesi Kapillaarvesi on vesi, mis püsib või liigub pinnase kapillaarsetes poorides kapillaarjõudude toimel; kapillaarsete pooride läbimõõt on 1 … 10 µm. Valdavalt toimub kapillaarvee liikumine suunaga alt
annaabi.ee 
