Keskmine kiviaeg
religiooniga seotud. Vee lähedal asunud matmiskohad ja veekogude põhjast leitud
figuurid võivad osutada, et sel ajal olid pühakohad seotud veekogudega. Pärnu jõest
on leitud inimese ja veelinnu pea kujuke, Tõrvalast Narva jõe ääres (kunagisest
merepõhjast) põdrasarvest rästiku skulptuur. Arvatavasti oli sellisel
mesoliitilisel kunstil vähemalt osaliselt usundiline või rituaalne taust. Võimalik, et
koos rästikukujuga Tõrvalast avastatud mittekalastusvahendeid (nooleotsad,
pistodad) on vette heidetud ohvriannina, tagamaks õnne kalastamisel ja veelindude
jahil. On oletatud, et sarnaselt paljude teiste arhailiste religioonidega uskusid Eesti
ala elanikud looduse hingestatusesse.
Mõisted:
Asva kindlustatud asula- Asva külatagusel madalal heinamaal paikneb Põhja-
Euroopa tuntumaid pronksiaja kindlustatuid asulaid, mis on nime andnud tervele
arheoloogilisele kultuurile. Seljak, millel asula paikneb, oli pronksiajal laid või
annaabi.ee 
