nõusolekuga või ilma). Patsient valib selliste elu lõpetamise viiside kasuks kõige sagedamini seetõttu, et ei taheta olla lähedastele koormaks ning soovitakse vabaneda kannatustest ja sõltumisseisundist. · Eutanaasia ja/või abistatud enesetapu legaliseerimise pooldajad arvavad, et indiviidil on õigus oma suremise protsessi võimalikult palju kontrollida. Samuti põhjendatakse legaliseerimise vajadust halastuse, mittekahjustamise ja kannatuste lõpetamisega. Vastased leiavad üldjuhul, et tapmine on igal juhul moraalselt vale ning et legaliseerimine looks võimaluse, kus surmama hakataks eelarvamuste, ahnuse, ihnsuse, kannatamatuse või frustratsiooni tõttu. Peale selle võib tekkida sotsiaalne surve, et inimene valiks teatud tingimuste esinemisel suremise. · Eutanaasia toob kaasa hulganisti eetilisi küsimusi. Kas olulisem peaks olema elukvaliteet või elu kui väärtus iseendas
Meditsiinieetika on praktiline eetika, uurib eetilisi küsimusi, mis igapäevaselt võivad päevakorda tõusta. Kaasaegne meditsiinieetika areneb kolmes peamises omavahel seotud valdkonnas: (arsti-patsiendi suhe), (iga ühiskonnaliikme tervise säilitamine, edendamine), editsiiniliste uuringute eetika (uurimistöödega kaasnevad eetilised pinged) Bioeetika põhiprintsiibid: 1. Isiku autonoomia respekteerimise printsiip (autonomy) 2. Mittekahjustamise printsiip (nonmaleficence) 3. Heategemise printsiip (beneficence) 4. Õigluse printsiip (justice) KESKKONNAEETIKA: Teadus ja tehnika on saavutanud taseme, mis võimaldab inimkonnal hävitada iseennast ja kogu biosfääri. Ökoloogilise kriisi peapõhjusteks on demograafiline plahvatus ning ülisuur ressursside hulk, mis on vajalik arenenud riikide elatustaseme säilitamiseks. Ungari teadlaste silmis võib inimsugu vaadelda kui arutut rohutirtsuparve, kes õgib mõtlematult kõike,
annaabi.ee 
