3 looduskeskkonnas liiguvad: kogunevad, hajuvad või kuidas ja kas nad mõjuvad elusorganismide, s.h. inimese, tervisele. Suurem enamus, umbes ¾, ohtlike ainete mõjust, ei avaldu kohe loodusesse sattumise järel, vaid alles mingi aja pärast. Sellist nähtust nimetatakse ,,aegpommi efektiks". Sellest teadmusest johtuvalt on paljud, vanemate meetoditega määratud ja mittekahjulikeks tunnistatud ained, nüüdseks ohtlikeks tunnistatud. Eesti kontrollib oma looduskeskkonnas: organismides, vees ja setetes, püsivate orgaaniliste saasteainete sisaldust. Ohtlike ainete ruumilis-ajaliste muutuste hindamiseks Eestit ümbritseval merealal kasutatakse rahvusvahelise HELCOM COMBINE programmis ette nähtud bioindikatsiooni meetodit Tabel:1 Keskkonnaseire käigus kalades määratavad ohtlikud ained Raskemetallid CAS nr EINECS nr
Teadupärast on õhus 78% lämmastikku (N) ja 21% hapnikku (O2), ülejäänud 1% moodustuvad muud gaasid. Selleks, et küttesegu põlemisel mootoris tekiks võimalikult vähe põlemisjääke, peab küttesegu olema sellise konsistentsiga, et 1kg bensiini kohta tuleks 14,7 kg (mitte liitert) õhku. Heitgaasides sisalduvad komponendid: Heitgaasides sisalduvaid komponente võib jagada kahjulikeks ja mittekahjulikeks. Kahjututeks on: Lämmastik N2 Hapnik O2 Süsinikdioksiid CO2 Veeaur H2O Heitgaasides on alati hapnikku kui sellest enamust ei ole ära kasutatud, siis oli segu koostis liiga lahja või põlemisprotsessile eelnevalt ei ole olnud korralikku hapniku ja kütuse segunemist. Süsinikdioksiid CO2 ja veeaur on põlemisjäägid. Mida lähemal on süsinikdioksiid 14% -le seda täielikum on olnud küttesegu põlemine mootori silindrites.
annaabi.ee 
