peegeldub konkreetsele koosluseleomistatud õiguslik seisund. Juriidiline isik on isiku alaliik. Juriidiline isik omab sarnaselt füüsilisele isikule täielikku õigusvõimet, kuid erineb viimasest oma substraadilt. Juriidilise isiku substraadiks on isikute ja/või varade kooslus, füüsilise isiku substraadiks aga inimene. 2.2. Juriidilise isiku koht õigussüsteemis Juriidiline isik on koosluse üks alaliik. Kooslused jagunevad: 1) juriidiliseks isikuks olevad kooslused; 2) mittejuriidiliseks isikuks olevad kooslused. Mõlemad koosluse alaliigid jagunevad: a) struktuurilt: isikute ühendusteks e. korporatsioonideks ja asutusteks; b) õiguslikult seisundilt: eraõiguslikeks ja avalik-õiguslikeks 2.3. Juriidilise isiku õigus- ja teovõime Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele
b) alla 7.a. alaealine. 1) juriidiliseks isikuks olevad kooslused; Kohtul on õigus laiendada vähemalt 15.a. vanuse alaealise (lähtuvalt alaealise huvidest) teovõimet. Vähemalt 15.a. võib abielluda 2) mittejuriidiliseks isikuks olevad kooslused. seaduslike esindajate nõusolekul. Abiellumisega ei kaasne automaatselt täieliku teovõime omandamist. Teovõime piiratuse tagajärjeks on Mõlemad kooluse alaliigid jagunevad: piirangud tehingute tegemisel. 1) struktuurilt: a) isikute ühendusteks e. korporatsioonideks ja b) asutusteks;
Äriühinguteks on aga: TÜ, UÜ, OÜ, AS ja TulÜ 8 Avalik-õiguslik juriidiline isik (loodud avalikes huvides TsÜS § 25 lg 2, eesmärgiga teenida avalikke/kõigu huve; avalik-õiguslik juriidiline isik erahuvides tegutseda ei tohi). Ühenduste liigitus lähtuvalt õiguslikust seisundist: a) Juriidiliseks isikuks olevad ühendused: kõik äriühingud ja MTÜ b) Mittejuriidiliseks isikuks olevad ühendused: seltsingud Ühendused lähtuvalt struktuurist: 1) Korporatsioonid (laiemas tähenduses) isikute ühendused, mis rajanevad liikmelisusel, isikute kuulumisel ühingusse. Siia alla kuuluvad: a) Ühingud, mis omavad korporatiivset struktuuri (AS, OÜ, TulÜ ja MTÜ), b) Isikuühingud (täisühing, usaldusühing ja seltsing) 2) Asutused rajanevad vara kogumil, liikmed puuduvad, eesmärk võõrmääranguline.
Juriidiline isik omab sarnaselt füüsilisele isikule täielikku õigusvõimet, kuid erineb viimasest oma eseme (substraadi) poolest. Juriidilise isik on isikute ja/või varade kooslus, füüsilise isiku esemeks aga inimene. Juriidiline isik on organisatsiooniline tervik, füüsiline isik aga loomulik tervik. · Juriidilise isiku koht õigussüsteemis Juriidiline isik on koosluse üks alaliik. Kooslused jagunevad: 1) juriidiliseks isikuks olevad kooslused; 2) mittejuriidiliseks isikuks olevad kooslused. Mõlemad kooluse alaliigid jagunevad: 1) struktuurilt: a) isikute ühendusteks e. korporatsioonideks ja b) asutusteks; 2) õiguslikult seisundilt: a) eraõiguslikeks ja b) avalik-iguslikeks. · Juriidilise isiku tunnused positiivse õiguse kohaselt a) Täielik õigusvõime (PS § 9; TsÜS § 26 lg 1). Sellega seonduvad sellised lisatunnused nagu nimi (TsÜS § 30), asukoht (TsÜS § 29), registreeritus vastavas registris.
annaabi.ee 
