tõusta ja natuke end liigutada, et anda oma kehale puhkust 1.2 FÜSIOLOOGILISED OHUTEGURID Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Füsioloogilisteks ohuteguriteks loetakse: 1) müra, vibratsiooni, ioniseerivat kiirgust, mitteioniseerivat kiirgust (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) 2) õhu liikumise kiirust, õhutemperatuuri ja-niiskust, kõrget ja madalat rõhku 3) masinate ja seadmete liikuvaid või teravaid osasid, kehva valgustust või selle puudumist, kukkumise- ja elektrilöögiohtu ning muid samalaadseid tegureid. 1.2 MÜRA Müra on soovimatu, kahjulik heli, mis halvendab töötajate kuulmist ja tänu sellele peab häält tõstma
võimsustihedusest, enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades. III Optiline ohutus. 1. Milline on vahe laia ja kitsa spektriga optilise kiirguse mõjul silmale? 2. Miks koherentne optiline kiirgus on eriti ohtlik silmale? Tegemist on laserkiirgusega, lained on ühes faasis ega haju 3. Missuguse kategooria optilise kiirguse seade on kõige ohtlikum? IV kategooria-meditsiinilised seadmed IV Kiirgusohutus. 1. Mis eristab ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust? Ioniseeriv on ohtlik, mõjutab elusaid rakke, saad kiirgusdoosi, suurem läbivusvõime. Mitteioniseeriv ei mõjuta elusaid rakke. 2. Milles avaldub erineva lainepikkusega mitteioniseeruva kiirguse kahjulik toime? 3. Mis on isotoop?sama prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga keemilise elemendi aatom. Mis on radioktiivsus?prootonite ja neutronite suhe tuumas on energeetiliselt ebasobiv
laserkiirgusega, lained on ühes faasis ega haju. 5. Missuguse kategooria optilise kiirguse seade on kõige ohtlikum? I kategooria on ohutut, II kategooria oma on veidi ohtlik (CD-mängija), III kategooria oma on ohtlik ning IV kategooria kõige ohlikum (meditsiinilised seadmed). 6. Mis on isotoop? Elemendi teisend millel on samasugune prootonite arv kuid teine neutronite arv. Neil on samasugused v sarnased keemilised omadused. 7. Mis eristab ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust? Ioniseerivl kiirgusel on suurem läbivusvõime, on võimeline esile kutsuma bioloogilist ja keemilist mõju. Mitteioniseeriv kiirgus ei lõhu keemilisi sidemeid. 8. Mida väljendab poolestusaeg? Aeg, mille jooksul pooled radioaktiivse nukliidi tuumadest lagunevad e aeg mille jookusl aine aktiivsus väheneb poole võrra. Poolestusajad varieeruvad 10-14 aastast kuni 1017 aastani. 9. Millistest komponentidest koosneb radioktiivne kiirgus? Alfa, beeta, gamma
mõningane vigastuse oht. Kui kiirt vaadata mitmeid sekundeid, siis on vigastus tõenöoline.B võib kahjustada kohest vigastust juba hetkelisest kiire langemisest silma.) ning IV kategooria kõige ohlikum, laserid võivad kahjustada nahka. Mõnikord piisab lausa hajunud kiirest, et nahka või silma vigastada. Paljud tööstuslikud laserid kuuluvad sellese klassi. (meditsiinilised seadmed). III Kiirgusohutus. 9. Mis eristab ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust? Ioniseerivl kiirgusel on suurem läbivusvõime, on võimeline esile kutsuma bioloogilist ja keemilist mõju. Mitteioniseeriv kiirgus ei lõhu keemilisi sidemeid. 10. Milles avaldub erineva lainepikkusega mitteioniseeruva kiirguse kahjulik toime? Mitteioniseeriv kiirgus on kahjulik organismide proportsionaalsele soojapidavusele 11.Mis on isotoop? Elemendi teisend millel on samasugune prootonite arv kuid teine neutronite arv. Neil
DNA-d mittespetsiifiliselt. Hüdroksüleerivad ühendid Hüdroksüülamiinil on spetsiifiline mutageenne efekt: ta hüdroksüleerib tsütosiini amino-rühma, mille tagajärjel tekkiv hüdroksüülaminitsütosiin paardub adeniiniga, põhjustades samuti G:C A:T transitsioone. Kiirgusega indutseeritavad mutatsioonid Eristatakse ioniseerivat kiirgust (röntgenkiired, gamma kiirgus, kosmiline kiirgus), mis on tugeva energiaga, läbistades elusorganismide kudesid kauge vahemaa tagant ja mitteioniseerivat kiirgust (ultraviolettkiired), mis on madalama energiaga ja jõuavad vaid kudede pindmiste rakkudeni. Mõlema kiirguse toimel on aatomid molekulides reaktiivsemad, põhjustades seetõttu mutatsioone DNA-s. Mida suurem on kiirguse doos, seda enam tõstab see mutatsioonisagedust. Lisaks punktmutatsioonidele indutserib ioniseeriv kiirgus ka ulatuslikke ümberkorraldusi kromosoomides. UV kiirguse toimel moodustuvad pürimidiinide (tümiin ja tsütosiin) hüdraadid ja dimeerid
DNA-d mittespetsiifiliselt. Hüdroksüleerivad ühendid Hüdroksüülamiinil on spetsiifiline mutageenne efekt: ta hüdroksüleerib tsütosiini amino-rühma, mille tagajärjel tekkiv hüdroksüülaminitsütosiin paardub adeniiniga, põhjustades samuti G:C A:T transitsioone. Kiirgusega indutseeritavad mutatsioonid Eristatakse ioniseerivat kiirgust (röntgenkiired, gamma kiirgus, kosmiline kiirgus), mis on tugeva energiaga, läbistades elusorganismide kudesid kauge vahemaa tagant ja mitteioniseerivat kiirgust (ultraviolettkiired), mis on madalama energiaga ja jõuavad vaid kudede pindmiste rakkudeni. Mõlema kiirguse toimel on aatomid molekulides reaktiivsemad, põhjustades seetõttu mutatsioone DNA-s. Mida suurem on kiirguse doos, seda enam tõstab see mutatsioonisagedust. Lisaks punktmutatsioonidele indutserib ioniseeriv kiirgus ka ulatuslikke ümberkorraldusi kromosoomides. UV kiirguse toimel moodustuvad pürimidiinide (tümiin ja tsütosiin) hüdraadid ja dimeerid
annaabi.ee 
