.....................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. ELEKTROMAGNETVÄLJAD JA ELEKTROMAGNETISM........................................ 4 2. ELEKTROMAGNETILINE KIIRGUS.............................................................................5 2.1 Ioniseerivad kiirgused.................................................................................................. 5 2.2 Mitteioniseerivad kiirgused..........................................................................................6 3. ELEKTROMAGNETVÄLJADE ALLIKAD JA MÕJU INIMESTE TERVISELE.........8 3.1 Elektriliinid...................................................................................................................8 3.2 Satelliiditaldrikud......................................................................................................... 8 3.3 Erinevad radarid.................................
valgustatuse vahel Umin= Emin/Ekesk Valguse heledus määrab silma adaptsiooniseisundi, mis omakorda mõjutab nähtavust ja nägemismugavust Valguse räigus aisting, mida kutsuvad esile nägemisvälja liigheledad alad · Üldine valgustatuse ja ühtluse piirnorm on vastavalt 500 lx ja 0,7 · Bioloogiline pimedus pimedast aastaajast tekitatud UV vaegus (sügisest kevadeni) e. ,,sügisväsimus" d. Mitteioniseerivad kiirgused · Sagedusvahemik <300 GHz (ülimadalsageduslikud-, kesksageduslikud-, kõrgsageduslikud kiirgused) · Oht - · Tagajärjed halb enesetune, peavalud, kasvajate teke, kudede soojenemine · Kaitse · Uurimuste tulemused on vastakad e. Ioniseerivad kiirgused · Väikse lainepikkuse, kuid kõrge sagedusega (10²° Hz) kiirgused.
nägemismugavust Valguse räigus – aisting, mida kutsuvad esile nägemisvälja liigheledad alad Üldine valgustatuse ja ühtluse piirnorm on vastavalt 500 lx ja 0,7 Bioloogiline pimedus – pimedast aastaajast tekitatud UV vaegus (sügisest kevadeni) e. „sügisväsimus“ d. Mitteioniseerivad kiirgused – Sagedusvahemik – <300 GHz (ülimadalsageduslikud-, kesksageduslikud-, kõrgsageduslikud kiirgused) Oht - Tagajärjed – halb enesetune, peavalud, kasvajate teke, kudede soojenemine Kaitse – Uurimuste tulemused on vastakad e. Ioniseerivad kiirgused – Väikse lainepikkuse, kuid kõrge sagedusega (10²° Hz) kiirgused.
liikumisel kõrgemalt energeetiliselt tasemelt madalamale, gammakiirgus tekib aga tuumaprotsessides. Tulenevalt gammakiirguse poolt kantavast suurest energiast tekitab gammakiirgus eluskudedele suuri kahjustusi. Keskkonnas esinev loomulik gammakiirgus ei avalda erilist mõju kuna tema kogus on väike. 2.2Mitte ioniseerivad kiirgused ja nende mõju Mitteioniseeriv kiirgus on selline elektromagnetkiirgus, mis pole piisavalt tugev et ära rebida teiselt molekulilt aatom. Mitteioniseerivad kiirgused on valgus, infrapunakiirgus, mikrolainekiirgus, raadiolained. Need kiirgused ei ole nii ohtlikud kui ioniseerivad kiirgused kuid ohte siiski esineb. 2.2.1 Infrapunakiirgus Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel. Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Infrapunakiirgus teatud tööstharudes võib kahjustada silmi või äärmuslikel juhtudel muuta jäädavalt pimedaks
vahelduvpinge muundamiseks jaaval sagedusel. ELEKTROMAGNETKIIRGUS Elektromagnetiline induktsioon muutuv elektrivali tekitab muutuva magnetvalja, see omakorda muutuva elektrivalja. Elektromagnetlaine on ruumis levivad elektromagnetvalja vonkumised. Ioniseeriv kiirgus on kiirgus, mis tekitab vabu elektrone ja ioone. Ioniseerivad kiirgused on suure energiaga kiirgused: ? rontgenkiirgus, ? gammakiirgus. Mitteioniseerivad kiirgused ? ultraviolettkiirgus, ? nahtav valgus, ? infrapunakiirgus, ? raadiolained. VÄRVUS JA VALGUS Nahtava valguse lainepikkus on 400 kuni 760 nm Koiki varvusi on voimalik saada kolme pohivarvuse abil: ? punane ? roheline ? sinine Mustad kehad neelavad koiki varvusi. Valged kehad peegeldavad koiki varvusi Labipaistvad kehad lasevad labi koik varvused. Varvilised filtrid: ? punane filter laseb labi punast valgust, ulejaanud varvused neelduvad, jne Varvilised objektid:
Tervisehäired Tundlikkus Naha ja silmade ärritus, silmade punetus Limaskestasid ärritab elektrostaatilisse välja kogunev tolm Kasvajad?ajukasvajad Leukeemia Elektromagnetlainete skaala lainepikkuse või sageduse järgi mitteioniseeriv kiirgus Pikad elektromagnetlained e madalsageduslikud lained Raadiolained, ka mikrolained Infrapunane kiirgus- optiline kiirgus Nähtav valgus- optiline kiirgus Ultraviolettkiirgus- optiline kiirgus Röntgenikiirgus Gammakiirgus Elektomagnetlained Mitteioniseerivad- ultraviolettkiirgus, nähtav valgus, raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslik kiirgus, staatilised elektri- ja magnetväljad Ioniseerivad- gammakiirgus, röntgenkiirgus Piirnormid baseeruvad tuntud mõjudele, tervisele, bioloogilistele tõekspidamistele Tekitavad soojusefekti, põletust, südamerütmihäireid, südameseiskust, hingamisseiskust Lähi ja kaugväli Lähiväli- ruumi osa, mis asub kiirgusallika lähedal Kaugväli- ruumi osa, kus levivat elektromagnetlainet
kromosoom koosneb kahest kromatiidiahelast, siis tekib kromatiidianomaalia. Rakule on surmavad nn asümmeetrilised kahjustused – ring- ja ditsentriline kromosoom – need on kromosoomianomaaliad ning anafaasi sild, mis on kromatiidianomaalia Sümmeetrilised kromosoomide kahjustused läbivad mitoosi ja tütarrakud on muteerunud geneetilise informatsiooniga. Kiirgusdoosid ja kiirguskaitse Kiirguskaitseline tegevus peaks haarama laiemas tähenduses ka mitteioniseerivad kiirgused. Kuid raadiolaine ja mikrolaine sagedusega kiirgust kasutavad uurimismeetodid ei ole kaasaja teaduse seisukohast riski suurendavad. Nende kiirguste ja ultraheli diagnostikaseadmetes kasutatav energia pole kudede kahjustamiseks piisav, näiteks ei põhjusta kudede ülemäärast soojenemist. Seega räägime kiirguskaitsest praktilises tähenduses ainult kiiritusravis, röntgen- ja radionukliiddiagnostika puhul. Kiirgusdoosi suurus sõltub paljudest teguritest.
annaabi.ee 
