hüdrofoobseid interaktsioone. Tsink-sõrm-valgud. Paljude eukarüootide valkudel on struktuursed alad, mis voltuvad ümber Zn 2+ iooni, nii et suhteliselt lühikesest polüpeptiidahelast tekib kompaktne domään. Enim levinud on C2H2 tsink-sõrm, teine on C4. Leutsiin-lukud (lZip) (a.k.a aluselised lukud (bZip)). Domäänide struktuurid, milledes iga seitsmes aminohappejääk on Leu seovad DNAd kui dimeerid. Aluselised heeliks-ling-heeliks domäänid (bHLH). Erinevalt lZip'st on siin heeliksis mittehelikaalne ling, mis eraldab kummagi monomeeri -heeliksit. 22. Selgita transkriptsioonifaktorite interatsioonide kombinatoorikal põhinevat transkriptsiooni regulatsiooni olemust. Mõnede heterodimeeride puhul on igal monomeeril kindel järjestuse äratundmise spetsiifika. Kombinatoorne sidumine nende valkude puhul suurendab äratundmissaitide hulka. Kolme erineva faktori monomeerid võivad teoreetiliselt moodustada 6 homo- ja 6 heterodimeerset faktorit jne
dimerisatsiooniks. Siit ka nimetus Leu-lukud. Tänaseks on leitud ka transkriptsiooni faktoreid, kus 7ndas positsioonis on teised AAd. Nüüdseks kasutatakse nimetust aluselised-lukud (basic-zipper). Paljud aluselisedlukud moodustavad heterodimeere. · Aluselised heeliks-ling-heeliks (bHLH) domäänid. Need struktuurid on väga sarnased aluselise-luku struktuuriga, erinevuseks on nende mittehelikaalne ling, mis eraldab kummagi monomeeri kahte - heeliksit. Nende valkude struktuuri nimetus tuletati aminohappejärjestuse põhjal, kust selgus, et N- terminaalne -heeliks sisaldab DNA sidumiseks vajalikke aluselisi AAjääke, keskmises osas on lingu ala ning Cterminuses on järgmine -heeliks. Sarnaselt aluselistele-lukkudele võivad ka bHLH valgud moodustada heterodimeere. 25
annaabi.ee 
