reverseeritavad 15. Mehhaanilised transmissioonid ja nende liigitus. Meh. transmissioonid koosnevad traditsioonilistest mehhaanilistest ülekannetest, milles energia kantakse edasi mehhaaniliste vahenditega. Need on reeglina astmelise kiiruse reguleerimisega. Liikumissuuna muutmiseks on mehhaanilistes transmissioonides eriline seade mida nim reeversiks. Jaotatakse energiavoolu hargnemise alusel: a) hargnevateks nt kahe telje veoga auto transmissioon b) mittehargnevateks nt ühe telje auto transmissioon. Eelised: hea töökindlus, kõrge kasutegur, väike tundlikkus väliskeskkonna temp-ile. Puudused: kiiruste reguleerimise astmelisus, konstruktsiooni keerukus, kõrge müra tase, kõrde tundlikkus määrderežiimile. 16. Rataskäiguosal masina mehhaanilise transmissiooni koostus. 1. Peasidur – võimaldab ühendada või lahutada transmissiooni ja jõuallika 2. Käigukast – võimaldab muuta transmissiooni
osaliselt ka rakusiseste membraanstruktuuridega). Glükogeen on glükoosi lühiajalne reserv loomorganismis ja inimeses. Glükoosi ühikute koguarv glükogeeni molekulis võib küündida saja tuhandeni. Tärklis ja glükogeen on olulisimad varusahhariidid, sest nad koosnevad glükoosi jääkidest. 7. Tselluloos: Tselluloos on taimne polüsahhariid, mis koosneb β-D-glükoosi jääkidest, mille arv molekulis on ligikaudu 6000 – 10 000 ning mis on seotud β-(1,4)glükosiidsidemega mittehargnevateks ahelateks. Erinevalt tärklisest ja glükogeenist, mille molekulid on tihedasti kokku pakitud graanulitaolised moodustised, tekitavad arvukate vesiniksidemetega fibrillilaadseid struktuure. Lisaks juba nimetatud sidemetele tagavad selliste struktuuride stabiilsuse ka paljud ahelalised vesiniksidemed. Tselluloos, olles vees lahustumatu ja mehhaanilistele mõjutustele väga vastupidav, omab taimerakkudes eelkõige struktuurset tähtsust.
annaabi.ee 
