Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas Mis on kirjandus? Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater) Mõned kirjanduse tunnused: Kunstipärane keelekasutus Fiktsionaalsus Fikseeritus (littera´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Semiootikud on küsimusele lähenenenud järgnevalt: "Teksti mõiste aluseks on ilmselt sobiv võtta järgmised määratlused.
Mis on kirjandusteadus? Kirjandusteooria uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi ning püüab olla objektiivne ehk uurija seisukohtadest sõltumatu. Selgitab mingeid nähtusi, omab terminoloogiat, otsib midagi uut. Mis on kirjandus? Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kirjanduse tunnused: kunstipärane keelekasutus, fiktsionaalsus, fikseeritus, suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Mida tähendab Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Poeetiline kõne kujutab endast suure keerukusega struktuuri. Ta on palju keerukam loomulikust keelest. Kunst on märgisüsteem. Miks on kirjandusteose vorm oluline?
EEPIKA suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne). Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel. Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama). Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg. Teksti aeg mingiks loo ajavahemikuks kulutatud teksti hulk. Teksti aeg on mõõdetav näiteks sõnade või lehekülgede arvu kaudu. Narratiivi aeg loo aja, teksti aja ja lugeja ajakogemuse ühendus (mis on alati mitmetine)
” (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk 8) Mis on kirjandus? Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust “Kunst on üks kommunikatsioonivahendeid.” (Juri Lotman: määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) – Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk 19) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. “Kunstiteos olles maailma teatud mudel, mingi teade kunstikeeles, Fiktsionaalne – väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, lihtsalt ei eksisteeri väljaspool seda keelt, nagu ka väljaspool teisi draamad...)
Ilukirjandus ehk belletristika on kirjanduse kui kunsti liik, millel mitmete käsitluste kohaselt otsene funktsioon ehk otstarve puudub; ehkki tema funktsioonideks on peetud esteetilist naudingut, meelelahutust jm. Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks ja draamakirjanduseks. Funktsionnalseid liike: esseistika, teaduskirjandus, aimekirjandus, õppekirjandus, ajakirjandus, õigusalane kirjandus. Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater). Mõned kirjanduse tunnused: _ Kunstipärane keelekasutus _ Fiktsionaalsus _ Fikseeritus (littera´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) _ Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Näidendi puhul näeme selgesti vähemalt kaht teksti vormi: a) kirjalik tekst; b) lavastus (aga ka nt kirjandusteose ekraniseering); Võrdlev kirjandusteadus e komprativistika
viisil ja termineid teatud tähenduses; Humanitaarteadustes tõestatatakse uurimisel oma tulemusi teisiti kui nt loodusteadustes. Samuti on küsitav tulemuste kontrollitavus. Kirjandusuurimus on loomu poolest osalt kauduurimus, neid nähtusi, mida uurimus tõeliselt puudutab, ei saa enamasti vahetult kontrollida ega mõõta. Mis on kirjandus? üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kitsas kirjanduse mõiste "ilukirjandus" mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas; Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks Laiem kirjanduse mõiste Kirjandus hõlmab ka nt selliseid mittefiktsionaalseid tekste, nagu nt autobiograafiad, päevikud, kirjad, ajakirjanduslikud tekstiliigid. Kirjanduseks ei peeta ainult
Kordamiseks, edasi mõtlemiseks: 1. Mis on kirjandus? - Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. - Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) - Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater) 2. Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? - Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. - Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus - Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks. - Kunstipärane keelekasutus
võõristav Publikuuuring: Retseptsiooniuuringud: keskendutakse kunstiteose vastuvõtu uurimisele. Konkretisatsioon (Roman Ingarden) –vaataja/lugeja vastuvõtuprotsessis moodustuv tervikkujutlus tekstist/etendusest, kus vastuvõtja täidab autori jäetud tühikud. Vastuvõtustrateegiad: Esteetiline konventsioon ja esteetiline vastuvõtustrateegia – vaataja lähtub kunstimärkidest ja –konventsioonidest Reaalsuskonventsioon ja mittefiktsionaalne vastuvõtustrateegia – kunstimärkide interpreteerimine loomulike märkidena, vaataja tõlgendab nähtut vastavalt oma elukogemusele.
· Kultuurikogemus · Sugu · Haridus 80. Mis on teatrietenduse retseptsioonistrateegia? Nimetage peamisi etenduse vastuvõtustrateegiad. Retseptsioonistrateegia on viis, kuidas vaataja suhestub etendusega, st millistele etenduse aspektidele vaataja keskendub. · Esteetiline konventsioon ja esteetiline vastuvõtustrateegia vaataja lähtub kunstimärkidest ja -konventsioonidest · Reaalsuskonventsioon ja mittefiktsionaalne vastuvõtustrateegia kunstimärkide interpreteerimine loomulike märkidena. 81. Mis on esteetiline konventsioon ja reaalsuskonventsioon etenduse vastuvõtus? · Esteetiline konventsioon ja esteetiline vastuvõtustrateegia vaataja lähtub kunstimärkidest ja -konventsioonidest · Reaalsuskonventsioon ja mittefiktsionaalne vastuvõtustrateegia kunstimärkide interpreteerimine loomulike märkidena. http://www.utlib
EEPIKA suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne) Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs (vrd Ihonen 1996: 10) kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama) Mõned küsimused, mida võib esitada eepilisele tekstile Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme me ära, et tekst on fiktsionaalne? Kes jutustab? Millisest perspektiivist me `näeme' tegevustikku
keskendub. Retseptsioonitüübid · intellektuaalne, emotsionaalne ja meelelahutuslik · emotsionaalne/intellektuaalne ning esteetiline/reaalne · referentsiaalne (loo jutustamisega seotud) ja performatiivne (esitamisega seotud). Vastuvõtustrateegiad: 1) Esteetiline konventsioon ja esteetiline vastuvõtustrateegia vaataja lähtub kunstimärkidest ja -konventsioonidest 2) Reaalsuskonventsioon ja mittefiktsionaalne vastuvõtustrateegia kunstimärkide interpreteerimine loomulike märkidena. 80. Mis on esteetiline konventsioon ja reaalsuskonventsioon etenduse vastuvõtus? Esteetiline konventsioon ja esteetiline vastuvõtustrateegia vaataja lähtub kunstimärkidest ja -konventsioonidest Reaalsuskonventsioon ja mittefiktsionaalne vastuvõtustrateegia kunstimärkide interpreteerimine loomulike märkidena.
1.Mis on kirjandus? Teadmine sellest on intuitiivne, oleme selle omandanud kirjandusliku sotsialiseerimise käigus. Sageli määratletakse kirjandust seoses fiktsionaalne (kirjandus) -mittefiktsionaalne (muu). Kirjandus on süsteem, ühelt poolt on olemas keeleline struktuur, teisalt on see midagi rohkemat kui lihtsalt keel. On kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Kirjandusel on oma struktuur ja muud
keskendub. Retseptsioonitüübid: · Intellektuaalne, meelelahutuslik, emotsionaalne · Emotsionaalne/intellektuaalne, esteetiline/reaalne · Referentsiaalne seotud loo jutustamisega; performatiivne seotud loo esitusega Retseptsioonistrateegiad: 1) Esteetiline konventsioon ja vastuvõtustrateegia vaataja lähtub kunstimärkidest ja konventsioonidest 2) Reaalsuskonventsioon ja mittefiktsionaalne vastuvõtustrateegia kunstimärke tõlgendatakse loomulike märkidena. Vaataja tõlgendab nähtut vastavalt oma kogemustele. Kuidas erinevad draama ja eepika? DRAAMA EEPIKA Jutustaja puudub: loo jälgimiseks ja tegelaste Jutustaja olemasolu: loo jälgimiseks ja tegelaste mõistmiseks oluline info tuleb tegelastelt - nii mõistmiseks oluline info tuleb temalt. saavutatakse fiktsionaalse maailma suletus.
ajal, oli väga väljapaistev autor. Richardson toetus mittefiktsionaalsele zanrile. Oluline teos ''Pamela'' see oli esimene romaan ning selle n-ö vastuseks kirjutas Fielding ''Tom Jones'i''. Puskin on teinud ,,Pamela" teosest paroodia. Ja ,,Jevgeni Oneginis" ta muigab selle teose üle. Richardsoni eesmärgiks on kujutada konflikte, inimese mõtteid ja tundeid ja neid analüüsida. ,,Clarissat" on ta nimetanud dramaatiliseks jutustuseks. Siin tuleb mängu hoopis teistsugune mittefiktsionaalne zanr. Kiriromaan oli hea, kuna kiri võimaldas autoril kirjeldada inimese hingeelu. Nimelt kui räägitakse oma tundmustest kirjas, meenutab see sisemonoloogi. ,,Clarissa" on edasiarendus. Ei ole kasutatud ainult ühe inimese kirju. ,,Clarissa" mõjutas laiemalt Euroopa kirjandust, kuna tõlgiti Prantususe keelde üsna varakult. Valgustussajandit on nimetatud kosmopoliitseks. ,,Clarissa" on oma vormi ja sisu poolest piiripealne. ,,Clarissa" käsitleb sotsiaalset ebaõiglust üsna kitsas plaanis
Igasugune kirjanduslik tekst on Burke'i jaoks rituaal. Kolm retoorilist vormide/mallide tüüpi: 1. progressiivne a) süllogistlik tugineb järjekindlale põhjuse-tagajärje loogikale b) kvalitatiivne ootuse tausta moodustab stiil c) sündmused moodustavad lugeja ootuse tausta 2. repetitiivne: korduvad motiivid ja sümbolid 3. a) konventsionaalne rõhutab kirjanduslikke konventsioone ehk võtteid. b) mittefiktsionaalne: rõhutatakse kirjanduslike vormide tinglikkust. Kujundite klassifikatsioon · Eufoonia ehk ilukõla. Foneetilise tasandi kujundlikkust on nimetatud eufooniaks. Aristoteles nimetas eufooniat luulekeele omaduseks. Tänapäeval mõistetakse eufoonia all hääliku kujundlikkust, mis ei erista veel luulet proosast. · Kakofoonia ehk inetu kõla, ebaharmooniline kõla. Tavaline keel on alati kakofooniline.
Tema teostes ei ole asustamata saari, laevahukkusid, inimsööjaid, kõrtsiromantikat nagu Fieldingil. Richadsoni kujutlusobjektiks on inimese siseelu ja siis 4 seina vahel võivad märatseda hingetormid ja mida Defoe romaanides ei kirjutata. Richardsoni eesmärgiks ongi kujutada konflikte, inimese mõtteid ja tundeid ja neid analüüsida. ,,Clarissa"? seda on ta nimetanud dramaatiliseks jutustuseks. Siin tuleb mängu hoopis teistsugune mittefiktsionaalne zanr. Kiriromaan oli hea, kuna kiri võimaldas autoril kirjeldada inimese hingeelu. Nimelt kui räägitakse oma tundmustest kirjas, meenutab see sisemonoloogi. ,,Clarissa" on edasiarendus. Ei ole kasutatud ainult ühe inimese kirju. ,,Clarissa" mõjutas laiemalt Euroopa kirjandust, kuna tõlgiti Prantususe keelde üsna varakult. Valgustussajandit on nimetatud kosmopoliitseks. ,,Clarissa" on oma vormi ja sisu poolest piiriülene. ,,Clarissa" käsitleb sotsiaalset
annaabi.ee 
