piiritunnetus, ehk selge arusaam sellest, mida võib ja mida ei või kõigile avalikuks teha. Muidugi võidakse pidada maha vaidlusi, kuid vahel just need parimate tulemusteni viivadki. Ajakirjanike kohus on vastutada selle eest, et uudis, mille nad avaldavad ei rikuks kellegi õigusi ega oleks vastandlik sellega, mis on tegelik tõde. Muidugi pole midagi halba loo huvitavamaks muutmises, kuid olulised on huvitavamaks muutmise piirid. Mittedemokraatliku ühiskonna üks põhiomadusi on range tsensuur, mida demokraatlikus ühiskonnas üldjuhul pole. Küll aga, on teatud tabud, millest ei sobi rääkida ning kui keegi seda siiski juhtub tegema, järgneb sellele karistus. Kokkuvõttes võib öelda, et ajakirjandus on üks tähtsaimaid asju meie elus.
Ajakirjanike kohus on vastutada avaldatu eest, vastutada selle eest, et uudis, mille nad avaldavad ei rikuks kellegi õigusi ega oleks vastandlik sellega, mis tegelikult tõde on. Ei ole midagi halba loo huvitavamaks muutmises, kuid olulised on piirid. Need kõik piirid, mis demokraatlikule ühiskonnale omases ajakirjanduses on, ei ole väga ranged ja jäigad vaid vastupidi suhteliselt paindlikud ja vabad. Need piirid on rohkem sellised, mida inimene ise peab tunnetama. Mittedemokraatliku ühiskonna üks põhiomadusi on range tsensuur, mis demokraatlikus ühiskonnas üldjuhul puudub. On küll teatud tabud, millest ei sobi rääkida ning kui keegi seda siiski juhtub tegema, järgneb sellele karistus. Kuid see on juba ühiskonna heaolu huvides. See, et avaldatusse kriitiliselt suhtutakse on täiesti tavaline. Alati leidub keegi, kellel on mõningaid vastakaid arvamusi, kuid sellega tuleb tegeleda. Igaüks, kes soovib, et teda kuulda võetakse, peab saama ka oma arvamust avaldada.
Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu, on võimalus areneda ning on lubatud ka mitu ideoloogiat, aga samas on demokraatial ka miinuseid nagu nt. bürokraatia, liigne aeglasus, äraostetavus, alati on enamuse võim vähemuse üle, vähemus jääb alla. Winston Churchill on ütelnud:" Demokraatia on kohutav asi, see on väga halb valitsemisvorm, kuid paremat pole välja mõeldud. Kõikide halbade poliitiliste süsteemide hulgas on demokraatia siiski kõige parem." Mittedemokraatliku riigi plussideks on asjaolu, et karmikäeline valitsemine hoiab majanduse stabiilsena, aga see on ka ainuke suur pluss, miinusteks on inimõiguste rikkumine, demokraatliku valitsuse puudumine, sõnavabaduse puudumine, ning piiratud ettevõtlus.
Demokraatlikus riigis moodustatakse tavaliselt enamusvalitsus, mis peab arvestama ka vähemuse huve. Demokraatliku riigi tunnused: valitsemine toimub rangelt seaduste järgi kõik on seaduste ees võrdsed võim pole koondunud ühe isiku kätte võim on avalik eraelu on kaitstud poliitika on humaanne poliitikas arvestatakse vähemuse huve. Riigid, kus toimub üleminek totalitaarsest ühiskonnast demokraatiale, kannavad nimetust siirderiigid. Demokraatliku ja mittedemokraatliku ühiskonna oluline erinevus on selles kui mitme inimese või asutuse käes on võim. Demokraatlikus ühisk. on võim jagatud ja tagatud kontroll üksteise üle. Seda võimaldab võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiip. Võimude lahususe põhimõtte on seadusandlik(riigikogu) täidesaatev (valitsus) ja kohus (neljas võim ajakirjandus) Lahusus: riigikogu-> võtab seadused vastu /president/valitsus/kohus Õiguskantsler -> president vs. Riigikogu seadused
hakkasid toetama vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu.Konservatiivide põhilisteks vastasteks kujunesid tööliskonna huve kaitsvas sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid.Inglismaal esindas sotsiaaldemokraatlikku suunda Leiboristlik partei e.Tööerakond.Sotsialistlikke ja sotsiaaldemokraatlikke erakondi nim. Pahempoolseteks, nende aruston riigi kohus toetada abivajajaid .Selleks tuleks kehtestada rikkastele suuremad maksud. 7.Loetle mittedemokraatliku valitsemise tunnusjooni .Too näites erakondadest ja liikumistest. 1) Hirmuvalitsemine 2) Klassivõitlus-relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hävitada. Esimesena kehtestati diktatuur venemaal, kus võimule tulid kommunistid.Kommunistidearvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Fasistidele ning Natsionaalsotsialistidele oli meelepärane
1)enamik ärilisi ettevõtteid kuulub erakapitalile 11. miks nimetatakse 2)ettevõtted erinevad oma suuruse ja nüüdisdemokraatiat polüarhiaks ka tegevusala poolest- sarnasuseks Tänapäeval jagatakse võim mitmete on kasumi taotlemine ja eraomandus. gruppide vahel, sest ükski neist pole piisavalt tugev selle 15. too välja monopoliseerimiseks. Nii peavadki mittedemokraatliku ja nad otsima endale liitlasi ning demokraatliku ühiskonna minema kompromissidele, et kihistumise mudelid saavutada oma huvide arvestamist poliitikas. Seetõttu nimetataksegi 16. mis on sotsiaalne nüüdisdemokraatiat polüarhiaks. kihistumine Sotsiaalne kihistumine tähendab 12. too välja viis jätkusuutliku seda, et inimesed on jagatud
Eesti riigis pole veel asi nii hulluks läinud ja loodan et ka ei lähe. Koolis on hea süsteem, kuna õpetajad ja vanemad inimesed korrigeerivad laste käitumist ja püüavad igal võimalikul viisil neid õigele teele aidata. Aeg on näidanud, et see toimib ja vägivalda jääb vähemaks. Enamus euroopast on demokraatia all, kui välja arvata kuningriigid ja muude valitsemisvormidega riigid. Kuigi peab mainima, et ka kuningriigid on võrreldes mõne mittedemokraatliku riigiga palju demokraatlikumad ja toimivad ka osaliselt selle vormi järgi, kuid arvatavasti ei saa neid nimetada päriselt demokraatlikeks riikideks. Pigem võib öelda, et kuningriigid toimivad aristrokraatlike põhimõtete alusel. Kui ma ei eksi siis Euroopa peaks olema kõige rohkem demokraatlik, võrreldes ülejäänud maailamajagudega. Demokraatia ei ole siiski kõige populaarsem, autoritaarsete reziimide tingimustes elavad riigig modustavad kogu maailmast ligi kolmandiku
Suurbritannias esindas sotsiaaldemokraatliku suuna 20 saj. algul loodud Tööerakkond. Sotsiaal demokraatlikke erakondi nim. pahempoolseteks. Nende arvates tuli kehtestada rikastele suuremad maksud ning aidata neid kellel raha puudub. Mittedemokraarlikud liikumised.Sõjast vsinud inimesed lootsid et demokraatlikud valitsused suudavad ületada majandusraskused kiiremini ning toovad rahvale heaolu. Kuna heaolu ei tulnud siis paljud pettusid demokraatides. See pettumus oli hea aeg mittedemokraatliku liikumise tekkeks , kes lubasid et juhul kui nad võimule pääsevad löövad korra majja.Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. Sotsialistide ridadest kasvas välja kommunitlikud juhid, kes pidid tööliskonnast ehitama õnnelikuhomse. Nende meelest oli ajaloo liikuma panevaks jõuks klassivõitlus- vaesed töölised vs. rikkad mõisnikud:D Selles võitlused oli õigus vaestel kasutada kõikki vahendeid: relva abil võim
elu põhiväärtused asendatakse mööduvate materialistlike väärtustega 11. Tööstusühiskond: põhiressurss-masinad, põhiinstitutsioon-firma, põhiotsustajad- ärimehed, võimu alus-omad, valitsuse roll-majandusvabaduse tagamine. Postindustriaalne ühiskond: põhiressurss.teadmised, põhiinstitutsioon-ülikool, põhiotsustajad- eksperdid, professionaalsed ärikorraldajad, võimu alus-oskusteave, valitsuse roll-valitsuse ja firmade koostöö. 12.Majanduslikult mahajäänud mittedemokraatliku ühiskonna struktuuris on põhi osa massidel, vähem on keskklassi ja eliiti. Postindustriaalse demokraatliku ühiskonna struktuuris on võrdselt nii alamklassi, keskklassi kui ka kõrgklassi osakaal. 13. Modernse ühiskonna tunnusjooned: vaated on suunatud tulevikku, oluline on progress, areng, vaimuvalgus. Ütleb lahti minevikupärandist ja vanadest kommetest. Hinnatakse uut ja kaasaegset. Riikide asumine demokraatia teele. 14
Demokraatia valitsemisvormina võimaldab inimestel valitseda, valitsemispoliitikana on rõhuasteus usuvabadusel ja vajaduste rahuldamisel. Käesolevas uurimuses oleme keskendusnud valitsemispoliitikale, ehk tähelepanukeskmes on inimeste valitsemisemine inimeste üle. Ajaloos on sõjavägi ja politsei sageli poliitikasse sekkunud. Isegi kui need jõud on tsiviilisikute kontrolli all, on liidrid mõnikord kasutanud neid mittedemokraatliku riigikorra rajamisel ja toetamisel. Nii on ka kaasaja maailmas: paljudes riikides toetuvad mittedemokraatlikud valitsemisviisid vähemalt osaliseltki vägivallale. Eestis võib kohata poliitilist vägivalda aga pea igal nurgal: näiteks Res Publica europarlamendi valimiskampaania hüüdlausel "Murrame läbi!". Kui Isamaaliit oma loosungiga "Plats puhtaks!" võimule tuli, oli selles agressiivses ja paljudes hirmu tekitanud hüüdlauses ka omajagu põhjendatust.
Ja isegi nendel aastatel oli oma eelmäng alanud juba 1930.aastate keskpaigas. Vähesed riigid Euroopas suutsid ülemaailmset majanduskriisist (a.1929-1934) välja tulla demokraatliku riigina. Üheks demokraatlikuks riigiks oli Soome. Soome oli noor vabariik, mille iseseisvus oli alanud viis kuud kestnud kodusõjaga (a.1918). Kuid president P.E.Svinhufvudi (valitses a.1931-1937) kindel soov oli olla demokraatliku riigi juht ja järgida seadusi, välistades riigi mittedemokraatliku jätkamise. Samal ajal Eestis, kus arengusuunad olid vägagi sarnased Soomele , toimus 1934.aastal riigipööre autoritaarse diktatuuri poole, mille juhiks sai K.Päts (presidendina a.1938-1940). Riigipööre oli sooritatud küll vabadussõjalaste võimuhaaramise vältimiseks, aga ,,võim hakkab pähe" ning demokraatiat ei kehtestatud ka pärast vabadussõjalaste vangistamist ja kaitseseisukorra lõppu. Nii astus Eesti II maailmasõtta
võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus inim- ja kodanikuõiguste austamine mitmeparteiline süsteem Demokraatia esineb mitmel kujul: otsese demokraatiana (kus rahvas saab otsustada riiki puudutavaid küsimusi otse, vahepealsete esindajateta) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama). Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks See tähendab valitsusvormi, kus võim kuulub kas üksikisikule või mingile väikesele grupile. See jaotatakse autoritaarseteks ja totaalseteks/totalitaarseteks. Totalitarismi korral määrab võimulolija ka inimese eraelusse puutuva, autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Mis on riigivõimu aluseks?
demokraatlikena kui nad seda polnud. Kuna 1930ndatel oli majanduskriis, siis paljudel tekkis demokraatias pettumus, Landina-Ameerikas, Aasias ja ka Euroopas tekkis mitmel pool diktatuur – Natsi Saksamaal, Itaalias, Hispaanias ja Portugalis. Samuti ka Balkanil ja Baltimaades, Brasiilia, Kuuba, Hiina ja Jaapan. II MS järel kadus see trend Lääne-Euroopast (Austrias, Itaalia, Jaapan olid režiimimuutuste mudelid), kuid Ida-Euroopa jäi kahjuks mittedemokraatliku Nõukogude Liidu alla või mõjusfääri. Peale sõda tekkis maailmas dekolonisatsioon, tekkis palju riike Aasias ja Aafrikas, samuti vähemalt näiliselt demokraatlikud. 1970ndatel ja 80ndatel kadus militaarne diktatuur paljudest hispaania või portugalikeelsetest riikidest. Hisp ja Portg 1974 ja 80ndatel Argentiina, Boliivia, Uruguay, Brasiilia, Tšiili. Nende järel siis Aasia ida ja lõuna osa 80ndatel. Peale neid oli siis 80ndate
tegema). Ka liberaalne demokraatia. Mandaat on saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Esindusdemokraatia variandid: elitaardemokraatia võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte osalusdemokraatia kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism on valitsemine, kus võimu teostatakse piiratud või seadusega määratud viisil. Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks. Diktatuur tähendab valitsusvormi, kus võim kuulub kas üksikisikule või mingile väiksele grupile. 2. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Lk.97-100 Monarhia ja vabariik. Parlamentarismi iseloomustavad järgmised tunnused: o Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias,
Üldiselt võiks demokraatiat määratleda kui poliitiliste liidrite valitsemist, kelle võim põhineb piiratud mandaadil, mis on saadud üldvalimiste kaudu valijatelt kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus. Veelgi laiaulatuslikum demokraatia definitsioon (Austin Rannry) hõlmab ka klauslit, et selliselt valitud valitsejad peavad tegutsema üldsuse huvides. Kokkuvõtteks võiks öelda, et on väga raske määratleda poliitilist süsteemi demokraatliku või mittedemokraatliku nii, et see oleks kõigile ja kõikjal vastuvõetav. 2. Diktatuur Diktatuuri võib defineerida mitmeti: * diktatuur on valitseja piiramatu võim ja autoriteet * diktatuur on vastuseis demokraatia tingimustele 14 15 * diktatuur on piiratud mandaadi puudumine. s.t. puudub valitseja väljavahetamise võimalus.
- põhiseadusel rajanev riigivõim - kontroll võimude tegevuse üle - valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama). Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks. Diktatuur tähendab valitsusvormi, kus võim kuulub kas üksikisikule või mingile väikesele grupile. Diktatuure jaotatakse autoritaarseteks ja totaalseteks/totalitaarseteks. Totalitarismi korral määrab võimulolija ka inimese eraelusse puutuva, autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada. Ühiskonna arengu etappi, mille käigus asendatakse diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted
¥põhiseadusel rajanev riigivõim ¥kontroll võimude tegevuse üle ¥valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahavas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama). Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks. Diktatuur tähendab valitsusvormi, kus võim kuulub kas üksikisikule või mingile väikesele grupile. Diktatuure jaotatakse autoritaarseteks ja totaalseteks/totalitaarseteks. Totalitarismi korral määrab võimulolija ka inimese eraelusse puutuva, autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada. Ühiskonna arengu etappi, mille käigus asendatakse diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted
· kontroll võimude tegevuse üle · valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama). Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks. Diktatuur tähendab valitsusvormi, kus võim kuulub kas üksikisikule või mingile väikesele grupile. Diktatuure jaotatakse autoritaarseteks ja totaalseteks/totalitaarseteks. Totalitarismi korral määrab võimulolija ka inimese eraelusse puutuva, autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada. Ühiskonna arengu etappi, mille käigus asendatakse diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted
Segadust võib tekitada seegi, et nii tavalises kui ka filosoofilises keelekasutuses tähistab sõna demokraatia nii ideaali kui ka tegelikke riigikordi, mis ideaalini loomulikult ei küündi. Siin tekib küsimus: kuivõrd lähedal peab olema tegelik riigikord demokraatlikule ideaalile, et teda saaks nimetada demokraatlikuks? Kokkuvõtteks võiks öelda, et on väga raske määratleda poliitilist süsteemi demokraatliku või mittedemokraatliku nii, et see oleks kõigile ja kõikjal vastuvõetav. Peamine demokraatliku mudeli eeldus on, et indiviidid on vabades, ratsionaalsetes jt suhetes teiste indiviididega ning nende vahelised suhted on loodud võrdsusele. Lähtuvalt liberaalsele demokraatia mudelile, on riigil täita üks kitsas funktsioon – hoida ja tagada kord. Riigil on õigus kasutada jõudu kuid ainult selleks, et vältida vägivalda. Demokraatia piirab otsuste tegijate võimu ja vabadust. Võimude lahusus kindlustab
traditsioonidega. Samuti defineeritakse riigiõ-st enamasti just reguleerimise objekti, mitte meetodi kaudu. Riigiõiguse normidega määratakse kindlaks riigi põhikorra kõige fundamentaalsemad alused, nt. kas on tegemist vabariikliku või monarhistliku valitsemissüsteemiga, föderaal- või unitaarriigiga; kui unitaarriigiga, siis kas seal leidub autonoomseid piirkondi. Sellistest normidest tuleb ka poliitiline reþiim -- kas on tegemist demokraatliku või mittedemokraatliku riigiga. Sellise järelduse saab teha, analüüsides neid norme, mis reguleerivad rahva võimalust teostada riigivõimu. Veel määravad riigiõ-e normid kindlaks isiku õigusliku staatuse ühiskonnas – põhiõ-d, vabadused, kohustused. Veel määravad riigiõ-e normid kindlaks selle, millised on põhilised kõrgemad riigiorganid ühiskonnas (parlament, riigipea, valitsus, tänapäeval ka konstitutsioonilised kohtud, ombudsman) ning nende organite pädevuse.
annaabi.ee 
