.." (Hermann Hesse) Aastal 1766 hakkas Põltsamaal ilmuma Peter Ernst Wilde väljaandel Eesti esimene lehekene ,,Lühhike öppetus". Järjepideva ajakirjanduse ja lugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni asutatud ,,Perno Postimees". Sellest ajast saati on inimesed muutunud meedia poolt järjest rohkem mõjutatavaks. Eriti iseloomustab avatud tänapäeva noori. Mis on domineeriv tänapäeva meedias ning mida see inimestele õpetab? Mittedemokraatlikes ühiskondades läbib ajakirjandus riikliku kontrolli- see tähendab, et juhtiv valitsus otsustab, mida inimesed peaksid arvama ja mõtlema. Demokraatlikus riigis, nagu Eesti, meedia tsensuuri ei läbi, ent kui mittedemokraatlikes ühiskondades rahastab nii ajakirjandust, televisiooni kui raadiot riik, siis nii-öelda vabades riikides peab meediaettevõte end ise ülal pidama. See tähendab omakorda, et iga päev lehte lugedes või oma lemmiksarja vaadates ei sa üle ega ümber reklaamist.
välissuhted jne... 2. Pehmed uudised: pakuvad inimestele eelkõige meelelahutust, olles seega n-ö ,,ajatud" ja emotsionaalsed. Pigem on oluline konflikt ja osalejate tuntus kui sündmuse ühiskondlik ja personaalne mõju Nt: Kultuur, sport, teadus, sotsiaalprobleemid Tsensuur avaldavate materjalide eel- või järelkontroll Meedia avatus sõltub riigikorrast ja teenib valitseva ideoloogia huve Mittedemokraatlikes riikides liigub info ülalt alla ehk võimust rahvani Meedia liigid: · Ajalehed · Ajakirjad · Raadiojaamad · Telekanalid · ,,uus meedia" · Ristmeedia Allikas inimene, kes annab ajakirjanikule olulist infot Juhuslik ehk ühekordne allikas näiteks õnnetuse pealtnägija Püsiallikas reporter saadab pidevalt infot. Oht, et võib manipuleerida. Objektiivsus reporter ei esita oma arvamust, järeldusi, vaid fakte Täpsus faktid on õiged ja kontrollitud
Prantsusmaa, USA, Suurbritannia. Maailmasõja mõjul lagunesid mitmed suurriigid: Austria- Ungari kaksikmonarhia, Venemaa keisririik, Türgi sultaniriik. Impeeriumide lagunemised tõid eelduse uute riikide tekkeks: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia nimetus kasutusel aastats 1929. Kuna maailnasõja võitsid demokraatlikud suurriigid (USA), valisid demokraatia tee ka kõik uued tekkinud riigid. Samuti kehtestati demokraatia ka mitmetes endistes mittedemokraatlikes riikides (Saksamaa). 1. septmbril 1939. a. Tungisid Saksamaa ja Slovakkia Poolale kallale ning puhkes Teine maailmasõda. Uutest, pärast Esimest maailmasõda tekkinud riikidest, suutsid ainult Tsehhoslovakkia ja teatud eranditega Soome kuni 1939. aastani säilitada põhiseadusliku demokraatia. Miks mitmetes Euroopa riikides kehtestati kahe maailmasõja vahelisel perioodil diktatuur? Esimese maailmasõjaja selle järgnenud aastatel said kõige rohkem kannatada keskklassi
Vangide arv ja jaotus hetkel Vangistuse kulud - Vanglate 2012. aasta tegevuskulud on 37,7 miljonit eurot. - Ühe vangi ülalpidamiskulu kuus on 991,12 eurot, sh toidukulu 1,3 eurot päevas. - Kriminaalhooldusaluse kohta kulub keskmiselt 35,7 eurot kuus. Surmanuhtlus - Kõige karmim karistus. - Kõrgeima karistusmäärana umbes pooltes maailma riikidest, kuid seda praktiseerivad vähesed. - Täna peamiselt totalitaarsetes ning mittedemokraatlikes riikides. - Enamikus Euroopa riikidest on surmanuhtlus keelustatud (v.a Valgevene). Surmanuhtlusest maailmas - Üks vanim karistusviis: levis juba Babüloonias, Antiik-Egiptuses, Kreekas ja Roomas. - Enamlevinumad hukkamismeetodid: poomine, elektritoolis hukkamine, maha laskmine, gaasikamber, süstimine, giljotineerimine ja kividega pildumine. - Kuriteod, mille eest süüdi mõistetakse: tapmine, piinamine, abielurikkumine, pornograafia, avaliku vara
KUNSTNIKUD Joseph Kosuth (1945), ameeriklane, on kõige radikaalsem esindaja. Eitab igasugust kunstilist teostust, eelistab sellel ideed ja keelt. Esitab oma tekste ja arutlusi kui intellektuaalset kunsti. Kunst on kunsti määratlus. Hans Haacke (1936), sakslane, kes töötab USAs, tunneb huvi kunsti ja poliitika suhete vastu. Toob välja metseenkultuuri puudused, suurfirmad aidates kehvemaid orjastavad rahvaid mittedemokraatlikes maades Mel Bochner (1940) ironiseerib dogmaatilise konseptualimi üle. Uurib ruumi ning näitab, korrelatsioon ruumi tajumise ja sõnalise kodeerimise vahel ei ole üheselt mõistetav. Joseph Beuys (19211986), sakslane, on konseptualistlik skulptor ja kunstnik, kes huvitus süntaksist, performance'ist ja protsessikunstist. 13. HÜPERREALISM TAUST Nimetatakse ka fotorealismiks ja superrealismiks, slaidimaaliks. Levis nii maalikunstis kui skulptuuris. Tekkis 1965. a paiku USAs. TUNNUSJOONED
kandidaatide poolt, kes annavad rohkem lubadusi rahva nõudmiste täitmiseks. 3) valimised näitavad, kui suur on kehtiva korra toetuspind. Kui valimistest võtab osa vähe inimesi, siis näitab see, et valitsev kord pole rahva hulgas populaarne. Kui võimul olnud parteid saavad valimistel lüüa, näitab see, et nende parteide poliitika polnud rahvale vastuvõetav. 4) valimised harivad kodanikke poliitiliselt. Riigivõimuorganite valimised toimuvad nii demokraatlikes ja kui ka mittedemokraatlikes riikides, kuid nendel valimistel on olulisi erinevusi. Demokraatlike riikide valimisi iseloomustab järgmine: ·Valimised on üldised valida võivad kõik täiskasvanud kodanikud. Enamus riikides saab valida alates 18.eluaastast (Eestis võib kandideerida kohalikku volikokku alates 18.eluaastast, riigikokku alates 21.eluaastast ja presidendiks alates 40.eluaastast). Veel 19.sajandil ei olnud valimised üldised, sest valitses hulk piiranguid: naistel ei olnud
kandidaatide poolt, kes annavad rohkem lubadusi rahva nõudmiste täitmiseks; o valimised näitavad, kui suur on kehtiva korra toetuspind. Kui valimistest võtab osa vähe inimesi, siis näitab see, et valitsev kord pole rahva hulgas populaarne. Kui võimul olnud parteid saavad valimistel lüüa, näitab see, et nende parteide poliitika polnud rahvale vastuvõetav; o valimised harivad kodanikke poliitiliselt. Riigivõimuorganite valimised toimuvad nii demokraatlikes kui ka mittedemokraatlikes riikides, kuid nendel valimistel on olulisi erinevusi. Valimissüsteem on meetod, millega jaotatakse esindusorgani kohad kandidaatide ja parteide vahel vastavalt nende poolt antud häälte arvule. Erinevad vastavalt sellele, kas rõhutavad erakonna või isiku valimist. Valimissüsteemid võib jaotada: o Majoritaarsed ehk enamusvalimised eh isikuvalimised(sh pluraalsed) ühemandaadilised ringkonnad valituks osutub kõige enam hääli kogunud kandidaat
Mehed on liidrid, sest meestel on sõjaline ja poliitiline roll, meeste kätte kogunes gruppidevahelise suhtlemise oskused. c) millised õigused on naisel ja mehel tegemaks seda, mida nad tahvad teha. Avalikud rollid on meeste käes, aga vb naised saavad rohkem tegeleda sellega, mida tahavad. Naise tähtsus ühiskonniti varieerub. Naise staatus on kõrgem seal, kus naine toodab rohkem elatusvahendeid. Seal, kus on oluline sõjapidamine, seal on meeste staatus kõrgem. Mittedemokraatlikes ühiskondades on meeste staatus kõrgem. Üheksas loeng Religioonietnoloogia *Religioon: definitsioon -usukumused ja käitumisviisid, milliste abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate rakendamisega või organisatsiooniliste tehnikatega. -usk üleloomulikesse olenditesse ja jõududesse. Religiooni alla saba liigitada ka teatud tegevused. Teine probleem: üleloomulik. Normaalsed ja religioossed viisid asju seletada.
kandidaatide poolt, kes annavad rohkem lubadusi rahva nõudmiste täitmiseks. 3) valimised näitavad, kui suur on kehtiva korra toetuspind. Kui valimistest võtab osa vähe inimesi, siis näitab see, et valitsev kord pole rahva hulgas populaarne. Kui võimul olnud parteid saavad valimistel lüüa, näitab see, et nende parteide poliitika polnud rahvale vastuvõetav. 4) valimised harivad kodanikke poliitiliselt. Riigivõimuorganite valimised toimuvad nii demokraatlikes ja kui ka mittedemokraatlikes riikides, kuid nendel valimistel on olulisi erinevusi. Demokraatlike riikide valimisi iseloomustab järgmine: ·Valimised on üldised valida võivad kõik täiskasvanud kodanikud. Enamus riikides saab valida alates 18.eluaastast (Eestis võib kandideerida kohalikku volikokku alates 18.eluaastast, riigikokku alates 21.eluaastast ja presidendiks alates 40.eluaastast). Veel 19.sajandil ei olnud valimised üldised, sest valitses hulk piiranguid: naistel ei olnud
kandidaatide poolt, kes annavad rohkem lubadusi rahva nõudmiste täitmiseks. ·valimised näitavad, kui suur on kehtiva korra toetuspind. Kui valimistest võtab osa vähe inimesi, siis näitab see, et valitsev kord pole rahva hulgas populaarne. Kui võimul olnud parteid saavad valimistel lüüa, näitab see, et nende parteide poliitika polnud rahvale vastuvõetav. ·valimised harivad kodanikke poliitiliselt. Riigivõimuorganite valimised toimuvad nii demokraatlikes ja kui ka mittedemokraatlikes riikides, kuid nendel valimistel on olulisi erinevusi. Demokraatlike riikide valimisi iseloomustab järgmine: ·Valimised on üldised valida võivad kõik täiskasvanud kodanikud. Enamus riikides saab valida alates 18.eluaastast (Eestis võib kandideerida kohalikku volikokku alates 18.eluaastast, riigikokku alates 21.eluaastast ja presidendiks alates 40.eluaastast). Veel 19.sajandil ei olnud valimised üldised, sest valitses hulk piiranguid: naistel ei olnud valimisõigust, valida võisid
kandidaatide poolt, kes annavad rohkem lubadusi rahva nõudmiste täitmiseks. ·valimised näitavad, kui suur on kehtiva korra toetuspind. Kui valimistest võtab osa vähe inimesi, siis näitab see, et valitsev kord pole rahva hulgas populaarne. Kui võimul olnud parteid saavad valimistel lüüa, näitab see, et nende parteide poliitika polnud rahvale vastuvõetav. ·valimised harivad kodanikke poliitiliselt. Riigivõimuorganite valimised toimuvad nii demokraatlikes ja kui ka mittedemokraatlikes riikides, kuid nendel valimistel on olulisi erinevusi. Demokraatlike riikide valimisi iseloomustab järgmine: ·Valimised on üldised valida võivad kõik täiskasvanud kodanikud. Enamus riikides saab valida alates 18.eluaastast (Eestis võib kandideerida kohalikku volikokku alates 18.eluaastast, riigikokku alates 21.eluaastast ja presidendiks alates 40.eluaastast). Veel 19.sajandil ei olnud valimised üldised,
erinevad. Mõnede arvates ongi poliitika erinevate väärtuste jaotamine (who gets what, when and how – Laswell’i arusaam). Sotsiaalne konflikt on aga alati olemas, järelikult on ka poliitika alati olemas, kuna püüab seda pidevalt lahendada. Kokkulepped ei ole absoluutse iseloomuga, nad on muutuvad ja dünaamilised, vastavalt reaalse elu situatsioonidele. Mitte alati ei leia sotsiaalne konflikt väljundit poliitikas, nt mittedemokraatlikes riikides on konflikt olemas, kuid puuduvad jõud, et seda institutsionaliseeruda. Poliitikat võib võrrelda malemänguga, kus on võimalus käia mitut moodi. Lisaks kehtib tihti ka 0-summa reegel – poliitikat ei ole võimalik teostada nii, et kõik sotsiaalsed grupid oleks võrdväärselt rahuldatud. Ressursid on piiratud ning seega kui toimub ümberjagamine, siis ühed võidavad, teised kaotavad, nt valitsus otsustab toetada põllumajandust ning seeläbi saab haridus vähem raha
nõudmiste täitmiseks 3) valimised näitavad, kui suur on kehtiva korra toetuspind. Kui valimistest võtab osa vähe inimesi, siis näitab see seda, et valitsev kord pole rahva hulgas populaarne. Kui võimul olnud parteid saavad valimistel lüüa, näitab see seda, et nende parteide poliitika polnud rahvale vastuvõetav. 4) Valimised harivad kodanikke poliitiliselt Demokraatlikes ja mittedemokraatlikes riikides toimuvad valimised riigivõimu organisse, kuid nendel valimistel on olulised erinevused: Valimised on üldised valida võivad kõik täiskasvanud kodaniku. Enamuses riikides alates 18. a (Eesti Vabariigis võib kandideerida kohalikku volikokku alates 18. a, riigikokku alates 21. a ja presidendiks alates 40. a) Veel 19. saj ei olnud valimised üldised, sest valitses rida piiranguid: naised ei omanud valimisõigust ja valida võisid need, kellel oli olemas teatud kogus varandust
annaabi.ee 
