juttu alalõigus 5.2 ning kategoorilised süllogismid, mida käsitletakse 6. peatükis. Deduktiivselt kehtiva arutluse põhjal järeldamist võib nimetada deduktiivseks järeldamiseks. Sageli räägitakse deduktiivselt kehtiva arutluse asemel deduktiivsetest arutlustest või deduktsioonist. See on eksitav, sest kui deduktiivne arutlus ei kehti, mille põhjal saab siis öelda, et see on deduktiivne arutlus? Me ei saa eristada deduktiivset arutlust mittededuktiivsest arutlusest, vaid ainult deduktiivset kehtivust ja muud liiki kehtivust. Definitsioon 5.3 määratleb vaid deduktiivse kehtivuse. Küll aga võib kokku leppida, et deduktiivne arutlus (deduktsioon) on arutlus, mida hinnatakse deduktiivse kehtivuse seisukohast ja milles taotletakse deduktiivset kehtivust. Ent on ka teisi arutlemise tüüpe. Nt võib arutleda üksikult üldisele: Pontul on saba, Muril on saba, jne …, järelikult (tõenäoliselt) on kõikidel koertel saba
juttu alalõigus 5.2 ning kategoorilised süllogismid, mida käsitletakse 6. peatükis. Deduktiivselt kehtiva arutluse põhjal järeldamist võib nimetada deduktiivseks järeldamiseks. Sageli räägitakse deduktiivselt kehtiva arutluse asemel deduktiivsetest arutlustest või deduktsioonist. See on eksitav, sest kui deduktiivne arutlus ei kehti, mille põhjal saab siis öelda, et see on deduktiivne arutlus? Me ei saa eristada deduktiivset arutlust mittededuktiivsest arutlusest, vaid ainult deduktiivset kehtivust ja muud liiki kehtivust. Definitsioon 5.3 määratleb vaid deduktiivse kehtivuse. Küll aga võib kokku leppida, et deduktiivne arutlus (deduktsioon) on arutlus, mida hinnatakse deduktiivse kehtivuse seisukohast ja milles taotletakse deduktiivset kehtivust. Ent on ka teisi arutlemise tüüpe. Nt võib arutleda üksikult üldisele: Pontul on saba, Muril on saba, jne ..., järelikult (tõenäoliselt) on kõikidel koertel saba