nähtavasti alusetud. Sõda algas, kui ARrn Nõukogude liit ründas 30. novembril 1939 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Arvan, et sõja käigust on retooriline rääkida kuna impeeriumi kaardid kukkusid valesti. Võibolla ei olnud asi nii palju nii- õelda kaartideski kui sündmusi kujundanud eelarvamustes. Ainuke asi, mis võib põhjendada tehtut on jõudude vahekord. Tean, et Esimeses Maailmasõjas kasutati tääkitega ja mitteautomaatseid relvi aga see oli jätnud märgi riigi, rääkimata revulatsioonist. Rääkides seisundist siis peaks mainim, et Venemaa oli halvasti elektriseeritud ja ka raud tee Siberini oli alles valmis saanud. Oli vaja aega, aega ja mitte midagi muud.Samas Saksamaa kosus nagu kasvaks vahukoore peal. Lõpuaastatel pool euroopat töötas ta kasuks. Nõukogude Venemaa selgelt allahindas Soome sõjalist jõudu keskendudes hoopis modernsetele numbritele
abil. Lattpeel kinnitatakse püsilatt (või latid) mingi kindla aluse, nt kaldaseina külge. Standardlatt on metallist, 2m pikk, 13cm lai ja 2,5cm paks. Latil on vahelduvad värvitud või reljeefsed detsimeetrijaotised, mis on omakorda jagatud kahesentimeetristeks ribadeks. Kombineeritud peel nii vaiad kui ka latid. Ülekandepeel: Selle puhul registreeritakse veetase mõõteristlõikest eemal. Registreerimisriistu on mitmesuguseid: automaatseid ja mitteautomaatseid, isekirjutatavaid ning kaugseadmeid. Veetaset mehaaniliselt, pneumaatiliselt või elektrooniliselt pidevalt registreerivad riistad on limnigraafid. Mehaaniline limnigraaf põhiosad on trossi külge kinnitatud ujuk, kellamehhanism ja trummel, millele pannakse spetsiaalne joonitud paber (meerikulint). Lindile tekib kahe liikumise tulemusena veetaseme muutumise graafik. Limnigraafi tarvis rajatakse jõe kaldasse kaev, mis on toru kaudu ühendatud vooluveekoguga
annaabi.ee 
