Kv.hinnatakse enesehinnangu kujundamiseks, kliendi teavitamiseks 69. Millised on kvaliteedi hindamise protsessi 5 sammu? Kvaliteedi elementide määratlemine(ISO 19113), Kv.väärtuste määratlemine, kv.hindamise metoodika väkjatöötamine, kv.hindamine, hindamistulemuste taletamine(jäädvistatakse kvaliteedi aruandes ja metaandmetes(ISO 19115). 70. Milliseid kaardi kvaliteedi hindamise meetodeid eristatakse? Kirjeldage neid Otsene (sisene, väline). Kaudne. Automaatne/mitteautomaatne kontroll. Täielik/valikuline (väljavõtte) kontroll. 71. Milles seisneb kvaliteedi juhtimine? Valitsemise tasand (riiklik kartograafia-poliitika: eesmärkide püstitamine, kes milliste kaartide tootmist korraldab, kes vastutab kvaliteedi eest). Organisatsiooni tasand (ISO sertifikaadid: eesmärgid ja visioonid, dokumenteeritus, mõõtmine ja mõõdetavus; organisatsiooni juhtmise teooriad). Majanduslik tasand
metaandmetes) ISO 19115 112. Milliseid kaardi kvaliteedi hindamise meetodeid on võimalik eristada? a. Otsene i. Sisene ii. Väline b. Kaudne 113. Milliseid kaardi kvaliteedi kontrollimise meetodeid on võimalik eristada? a. Automaatne i. Loogiline õigsus ii. Täielikkus iii. Ajaline õigsus b. Mitteautomaatne c. Täielik (100%) d. Valikuline (juhuslikult) 114. Millest koosneb kvaliteedijuhtimine? a. Valitsemise tasand (riiklik kartograafiapoliitika eesmärkide püstitamine, kes milliste kaartide tootmist korraldab, kes vastutab kvaliteedi eest) b. Organisatsiooni tasand (ISO sertifikaadid eesmärgid ja visioonid, dokumenteeritus, mõõtmine ja mõõdetavus; organisatsiooni juhtimise teooriad) c
· Kv.väärtuste määratlemine, · kv.hindamise metoodika väkjatöötamine, · kv.hindamine, · hindamistulemuste taletamine(jäädvistatakse kvaliteedi aruandes ja metaandmetes(ISO 19115). 70. Milliseid kaardi kvaliteedi hindamise meetodeid eristatakse? Kirjeldage neid 1. Otsene või kaudne kontroll- Silmaga näha= otsene, otsene jaguneb sisesed ja välised; kaudne saadava info põhjal 2. automaatne või mitteautomaatne kontroll - automaatselt tavaliselt kontrollitakse: loogiline õigsus formaat, joonte suletus (snäpp), topoloogia täielikkus liigne, puudu ajaline õigsus ajaline läbivaatus 3. täielik või valikuline kontroll täielik mingi kvaliteedinäitaja mõõtmiseks kontrollitakse 100% kõiki andmebaasis olevaid 17
Vastasel juhul (joonis 3.18, b) on aga olukord vastupidi: tööorgan tungib üha enam vasakule. Süsteem on seda tundlikum, mida suurem on nurk (joonis 3.17, b). Järelikult on rippseadme kahepunktiline skeem (joonis 3.16, c) sellest seisukohast eelistatum, võrreldes kolmepunktilisega. 9. Pöördadra töövalmendus. 10. Kivikaitsemehhanismide tüübid. 1) kaitseobjekti järgi: ühine kogu adrale (ühiskaitse) ja eraldi igale sahale (individuaalkaitse); 2) tööprotsessi kulgemise järgi: mitteautomaatne kui kivi ületamise protsess nõuab traktoristi sekkumist sellesse ja automaatne protsess kulgeb traktoristi abita; 3) jõuseose säilumise järgi kaitseobjekti ja kaitsme vahel: katkestav ja mittekatkestav; 4) kaitseseadise füüsikalise tööpõhimõtte järgi: mehaaniline, hüdrauliline, pneumaatiline ja hüdropneumaatiline; 5) kaitseelemendi (kaitsme) järgi: tihvt-, vedru-, hoob- (varb-), hüdro-, pneumo- jms kaitse.
Märkus: Hädavalgustus peab olema hoonetes, kus paiknevad hotellid, raviasutused või inimeste kogunemisruumid. Hädavalgustus peab olema enam kui kaheksakorruselistes elamute kõigis trepikodades, kui neid kasutatakse ka evakuatsiooni väljapääsudena. Vajaduse korral tuleb hädavalgustusega varustada ka viidad. Hädavalgustus peab tagama ettenähtud valgustuse vähemalt ühe tunni kestusega voolukatkestuse ajaks. Liigitus Turvatoitesüsteem võib olla · mitteautomaatne, mis lülitatakse talitlusse käsitsi. · automaatne, mille sisselülitamine ei sõltu käidupersonalist. Toite taastumise aja järgi liigitatakse automaatsed turvatoite- süsteemid järgmiselt: · katkestusvabad, mis vastavaehituse korral võivad tagada nõuete- kohase toite ka pinge- ja sageduskõikumiste ajal; · väga lühikese toitekatkestusega (kuni o,15 s); · lühikese toitekatkestusega (kuni 0,5 s) · suhteliselt pika katkestusega (kuni 15 s)
Põhimõisteid. Elektriajami juhtimise all mõistetakse tema käivitamist, kiiruse reguleerimist, reversseerimist, elektrilist pidurdamist, aga samuti mingi elektriajami tööd ise- loomustava suuruse (kiirus, moment, võimsus vm) hoidmist konstantsena eesmärgiga kindlustada mingi tehnoloogilise protsessi ettenähtud kulgemine. Inimese vahetu osavõtt elektriajami juhtimisprotsessis võib olla erinev ja vastavalt sellele võib liigitada elektriajameid alljärgnevalt: mitteautomaatne (käsijuhtimisega) elektriajam elektriajami käivitamine, kiiruse reguleerimine, pidurdamine, reversseerimine toimub mitmesuguste käsijuhtimisaparaatide abil; automatiseeritud elektriajam inimese osavõtt juhtimises piirdub alg- juhtimiskäskluse andmisega, edaspidised juhtimistoimingud teevad mitme- sugused elektromehaanilised või muud elektriaparaadid (releed, kontaktorid, kontaktivabad loogikaelemendid, pooljuhtlülitid jne);
annaabi.ee 
