tunnused, mille poolest sõnad üksteisest erinevad. Need on kõigepealt kahesugused: A. Erinevused morfoloogilistes formatiivides. (Eri sõnadel ja nende rühmadel võivad samades vormides olla erinevad morfoloogilised formatiivid - tunnused, lõpud (suures eesti keele grammatikas ja eesti keele käsiraamatus nimetatakse kõiki grammatilisi morfeeme tunnusteks, eristamata tunnuseid ja lõppe)). B. Erinevused tüvemuutustes. (Tüvemuutusi on kaht põhilist laadi: I. Mitteastmevahelduslikud muutused. II. Astmevahelduslikud muutused). -astmevahelduslikud tüvemuutused; Astmevahelduslike tüvemuutuste esinemise järgi jagunevad sõnad astmevahelduseta (I-V käändkond, I ja II pöördkond) ning astmevahelduslikeks sõnadeks (VI ja VII käändkond, III ja IV pöördkond). Tüve laadi- või vältevahelduslikke on oluline tunnus tüüpide ja alltüüpide piiristamisel. -tüve tugeva ja nõrga astme paiknemine vormistikus;
Kõige ökonoomsem ja ülevaatlikum moodus morfoloogia kirjeldamiseks on sõnade jagamine morfoloogilisteks klassideks tüüpideks ja muutkondadeks. Klassifitseerimise aluseks olevad tunnused: 1) Erinevused morfoloogilistes formatiivides eri sõnadel ja nende rühmadel võivad samades vormides olla erinevad morfoloogilised formatiivid - tunnused, lõpud. Nt võib ainsuse osastava lõpp olla da, -d, -t või hoopis puududa. 2) Erinevused tüvemuutustes: neid on kahte laadi, mitteastmevahelduslikud muutused (tüvevaheldused) ja astmevahelduslikud muutused (laadi- ja vältevaheldus). 35. Seosed vormide vahel. Noomeni põhi- ja peakäänded kogu vormistikus valitsevad suhteliselt kindlad kõik tüüpe haaravad seosed- on välja selgitatud vormid, mille alusel alati või enamasti moodustatakse teisi vorme selgelt formuleeritavate reeglite järgi. Põhivormid vormid, mille järgi enamikus tüüpides on võimalik moodustada kõik muud vormid.
annaabi.ee 
