võimu hulka kuulumisel, tuleneb prokuröride ja kohtunike olemuslik erinevus kriminaalmenetluses: esimene on aktiivne, teine passiivne. Kohus saab vaid seal otsustada, kus prokurör selle talle võimalikuks teeb. Seega on määrav otsuste formaalne külg, mitte nende materiaalne sisu ja seetõttu ei ole prokuratuuri kuulumine eksekutiivvõimu hulka vastuolus ka põhimõttega, et prokuratuur peab tegelikult neid initsiatii- viotsuseid tegema sama sõltumatult mitteasjakohastest mõjutustest (mitteasjakohane mõjutus ei ole aga nt justiitsministri seaduslik korraldus) ja sama tugevalt seotuna õiguse ja seadusega nagu kohus. Põhiseadus ei luba karistusõiguse realiseerimise initsiatiiviotsuste juures ministri-, s.t tegelikult parlamen- divaba ruumi. Nagu eelnevalt näidatud, on eksekutiivvõimu hierarhiline organisatsioon ja sinna kuuluvate ametikandjate seotus korraldustega hädavajalik element, et realiseeruks põhiseaduse § 87 lõikes 3 (täide-
Ebaõige prognoos. Hindamispiiride ületamine pole menetlusreeglite rikkumine. · Hindamise mitteteostamine kui hõ ei saa aru, et talle on antud seadusliku volitusega õ vabalt hinnata asjaolusid või ta ei näe faktoreid, millest tuleb lähtuda. · Hindmaise kuritarvitamine kui hõ meelega/ekslikult ületab mõm rakendamise sisemised piirid. Kui hõ ei pea kinni hindamise kriteeriumidest või objektiivsuse nõudest / kui ta lähtus mitteasjakohastest kaalutlustest. Rikkus põhiõ ja vabadusi. Subjektiivne avalik õigus On olemas ka objektiivne õ. need 2 tuleb eristada. Obj õ õn summa. Subj õ õ suhte subjektidele õn-ga antud õ võime nõuda oma huvide realiseerimisel teiste isikute kindlat käitumist või sellest hoidumist. Loogiliseks eelduseks on kohustatud subjekti olemasolu, mis rajaneb obj õn-l. õigustatud ja kohustatud isik eraõiguslikes suhetes tuleneb funktsioonist ühtlustada huvisid
millest tuleb lähtuda. 19 c. Hindamise kuritarvitamine – kui haldusorgan meelega/ekslikult ületab määratlemata õigusmõiste rakendamise sisemised piirid. Kui haldusorgan ei pea kinni üldkehtivatest hindamise kriteeriumidest või objektiivsuse nõudest/kui ta lähtus mitteasjakohastest kaalutlustest. 4. Subjektiivne avalik õigus ja haldusõigussuhe. 4.1 Subjektiivse avaliku õiguse mõiste. Subjektiivne avalik õigus on õigussuhete objektile õigusnormiga antud õigusvõime (õigustus) nõuda oma huvide realiseerimisel teistelt isikutelt kindlat käitumist või sellest hoidumist. Subjektiivne avalik õigus on subjektile õigusnormiga antud õigusvõime nõuda oma huvide teostamisel riigilt kindlat käitumist
volitusega õigus vabalt hinnata asjaolusid või ta ei näe faktoreid, millest tuleb lähtuda. Hindamise kuritarvitamine kui haldusorgan meelega/ekslikult ületab määratlemata õigusmõiste rakendamise sisemised piirid. Kui haldusorgan ei pea kinni üldkehtivatest 17 hindamise kriteeriumidest või objektiivsuse nõudest / kui ta lähtus mitteasjakohastest kaalutlustest. III teema SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS ja HALDUSÕIGUSSUHE ___________________________________________________________________________ §1 Subjektiivse õiguse mõiste Subjektile õigusnormiga antud õigus oma huve järgida. Subjektiivne avalik õigus on kodanike subjektiivsed õigused avaliku võimu kandja vastu. "Kaitsval normil põhinev õiguslik võim avaliku võimu kandja vastu".
· Hindamise mitteteostamine kui haldusorgan ei saa aru, et talle on antud seadusliku volitusega õigus vabalt hinnata asjaolusid või ta ei näe faktoreid, millest tuleb lähtuda. · Hindamise kuritarvitamine kui haldusorgan meelega/ekslikult ületab määratlemata õigusmõiste rakendamise sisemised piirid. Kui haldusorgan ei pea kinni üldkehtivatest hindamise kriteeriumidest või objektiivsuse nõudest / kui ta lähtus mitteasjakohastest kaalutlustest. 21 III teema SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS ja HALDUSÕIGUSSUHE ___________________________________________________________________________ §1 Subjektiivse õiguse mõiste Subjektile õigusnormiga antud õigus oma huve järgida. Subjektiivne avalik õigus on kodanike subjektiivsed õigused avaliku võimu kandja vastu.
a. Administratsioon ei mõista, et talle on antud hindamise õigus b. Administratsioon ei näe olulisi faktoreid, millest tuleb otsustamisel lähtuda. 3. Hindamise kuritarvitamine haldusorgan, kas meelega või ekslikult ületab määratlemata õigusmõiste sisemised piirid, mis seovad tema toiminguid. Kuritarvitamine on ka see, kui administratsioon ei pea kinni üldkehtivatest hindamise kriteeriumitest või objektiivsusnõudest ja samuti, kui ta lähtub mitteasjakohastest kaalutlustest või rikub põhiõigusi ja vabadusi. 63 Teema 8: HALDUSMENETLUS §1. Mõiste ja liigid A. HALDUSMENETLUSE MÕISTE: Laias tähenduses on haldusmenetlus administratsiooni iga otsustus, muu sarnane abinõu rakendamine, samuti lepingu sõlmimisele suunatud tegevus sh kõik võimalikud otsustused.
annaabi.ee 
