a teises küsimuses ,,Kui rääkida Venemaast ...". Küsimused on üles ehitatud loogiliselt, pinge kasvamise suunas, kõige lõpuks jõutakse reklaami- ja kasumiküsimusteni kokku kuus , mille hulka kuuluvad kõik viis intervjuus esitatud suletud küsimust. See paneb lugeja jaoks paika fookuse. Avajana kasutab ajakirjanik taustana mõjuvat kuidas- läheb-soojendusküsimust. Paraku esitatakse (mitmel korral) järjest kaks küsimust, mis mõjub küsitletavat mittearvestavalt ja ründavalt. Tehtud on eeltööd, küsimused ei ilmu tühjalt kohalt. Mitmele eelneb asjakohane faktilause, mis seotakse järgneva küsimusega, näiteks teises ,,Kui rääkida Venemaast ...". Vastust nõudvate kas-küsimuste juures keeldutakse vastamast, nt 11-ndas ,,Kas see vastab tõele?". Viimane küsimus(tik) on üsna agressiivne, esmalt antakse infoküllane taust, otsa esitatakse järjest kaks küsimust mõjub agressiivse lõpuspurdina ja lisab pinget
on võimalik optimeerida raskeveoki mootori töörežiime nii, et kütuse tarbimine oleks pidevalt optimaalne. Suurtes piirides on veokite kütusetarbimist võimalik vähendada juhi sõidumaneeri muut- misega kütust säästvaks. Üleminek hooletult, kütusetarbimist mittearvestavalt sõidumaneerilt kütust säästvale sõidustiilile võimaldab vähendada raskeveoki kütusekulu kuni 20%. Suur mõju on ka liikumiskiirusel. Kiirusega 70–90 km/h sõitva raskeveoki (kogukaal rohkem kui 40 t) mootor eral- dab keskkonda süsihappegaasi neli korda vähem kui kiirusega 5 km/h liikuv veok.
annaabi.ee 
