küsib oma naiselt, kas talle meeldiks õhtul seksida, ja too vastab: "Ma ei tea", siis võib mees sellest vääralt aru saada ning arvata, et naine andis eitava vastuse. Mees arvab, et teda tõrjutakse tagasi, ent naine tegelikult alles hellitab endas seda mõtet". Reeglina ei oska mehed arvatagi, mida naise suust öelduna "ma ei tea" tähendada võiks. Ja üldse on meeste seksuaalkäitumine reeglina naiste eripäradega mitte arvestav. Nad on erinevad, tegelikult ju ka, aga kas teineteisega mittearvestavad, on muidugi iseküsimus. Kord Mehed ja naised saavad erinevalt aru korra mõistest. Naised peavad korra all silmas, et kõik on puhas ja kõik vastavatesse kohtadesse paigutatud. Nad ootavad, et mehed neid täidaksid. Kui aga juhtub, et nende ootusi ei ole rahuldatud, võib naine muutuda agressiivseks. Võib olla mitte küll kallale karata, mitte et see oleks välistatud, vaid naine võib sajatada mehele paar kangemat sõna.
Eksamiteemad 9. Kaardi objektid, tingmärkide jaotus. Kaardiobjektide jagunemine geomeetria alusel: 1. punktobjektid (0-dimensionaalsed) 2. joonobjektid (1-dimensionaalsed) 3. pindobjektid (2-dimensionaalsed)’ 4. ruumilised objektid (3 või enam dimensionaalsed) Kaardiobjektide jagamine kujutamisviisi alusel: 1. Punktobjektid: a) dimensioonilised (mõõtkava arvestavad) b) dimensioonitud (mõõtkava mittearvestavad) 2. Joonobjektid: dimensioonilised ja dimensioonitud (tähistatakse: piire, kommunikatsioone, mingi objekti või nähtuse jaotus ruumis) Piirid (kahte asja eristav joon) saavad olla: a) pidevad - nähtus või objekt on ruumis pidevas muutuses b) diskreetsed - nähtus või objekt on ruumis täpselt piiritletud 3. Pindobjektid - üldjuhul on kõik dimensioonilised Ka siin eristuvad pidevad ja diskreetsed nähtused ja objektid samadel alustel mis joonobjektide puhul. 4