HÜPOTEEK Mõiste: kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel (AÕS §325 lg 1) Eesti õiguses üks kinnispandiõiguse liik –hüpoteek (nt saksa õiguses 3 liiki: hüpoteek, kinnisvõlg ja rendivõlg) hüpoteek on mitteaktsessoorne –ei eelda tagatava nõude olemasolu (va kohtulik hüpoteek). Olemus hüpoteek on valduseta pandiõigus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus koormatud kinnisasja (piiratud ulatuses)vallata, kasutada ja käsutada. Hüpoteek annab hüpoteegipidajale õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue panditud kinnisasja arvel, seega on see mitte väljaandmise, vaid rahakstege Ulatub: peaasjale, olulistele osadele ja omanikule kuuluvatele päraldistele,
Aktsessoorne kõrvalkohustus on seotud põhikohustusega ehk on seotud põhikohustuse kehtivuse ja põhikohustuse täitmisega. Kui tagatis on aktsessoorne, siis sõltub võlausaldaja nõude kehtivus tagatiskohustuse võtnud isiku vastu põhikohustuse kehtivusest. Aktsessoorne tagatis on põhinõudega seotud ka nõude üleandmise korral (VÕS § 167 lg 1). Aktsessoorsed kõrvalkohustused on käendus ja pandiõigus. Abstraktne kohustus on mitteaktsessoorne kohustus. Abstraktse kõrvalkohustuse puhul ei sõltu kõrvalkohustuse kehtivus ega realiseerimine põhikohustusest. Mitteaktsessoorne kõrvalkohustus on garantii. 4. Käenduslepingu eesmärk ja õiguslik olemus. Kelle vahel sõlmitakse? Käendus on sätestatud VÕS §-s 142 jj. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest
õigus laevahüpoteegile (AÕS § 319.4). Laeva asjaõigusseaduse § 74 5 merivõlaga (merivõlg seaduse alusel tekkiv pandiõigus laevale) tagatud priviligeeritud nõuet (laevapere töötasud, päästetasud, lootsitasud, sadamaatasud, laeva tekitatud kahjud, tervise kahjustamise nõuded), need kuuluvad rahuldamisele eelistatuna isegi pandiga tagatud nõuete ees! Annab õiguse hüpoteegipidajale tagatud nõude rahuldamiseks panditud laeva arvel. Laevahüpoteek on mitteaktsessoorne. Tekib omaniku ja h-pidaja notariaalselt tõestatud kokkuleppe alusel kande tegemisega kinnistusraamatusse, lõpeb kande kustutamisega. H.pidajal on õigus nõuda vara väärtust kahandava tegevuse lõpetamist, täiendava tagatise andmist. laevahüpoteeki võib käsutada (pantida, võõrandada), aga seda võib teha ainult kinnistusraamatusse kantud h.pidaja, seda omaniku notariaalse nõusoleku alusel. Laevaomanikul säilivad omaniku õigused, ei tohi vähendada laeva väärtust.
Käenduse lõppemine: - käenduslepingu ülesütlemine (tarbijakäenduslepingu erisused: § 154) - tähtajalise käenduse korral – tähtaja möödumine Garantii ( § 155) - kolmnurksuhte, milles osalevad garant, võlausaldaja ja võlgnik - abstraktne grandipoolne lubadus täita garantiis nimetatud eelduste täitmisel kindlale isikule (võlausaldajale) viimase nõudel kindlasisuline kohustus - garantiid saab anda majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik - mitteaktsessoorne ( vt 3-2-1-89-08) garantiist tulenevad nõuded on juriidilises mõttes garantiiga tagatavast kohustusest täiesti sõltumatud - võlasuhte tuleb üksnes ja ainult garantiilepingust endast - garantiinõuet saab loovutada lahus sellest nõudest, mida garantiiga on tagatud - garantiileping ja sellest tulenev nõue ei sõltu sellest, kas kohustus, mille rikkumise puhuks on garantii antud, on üldse olemas
sendi ja viivise saamiseks. Õiguslik probleem: RK: „VÕS § 155 lg-te 2 ja 3 järgi ei sõltu garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees garantiiga tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest ning garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Seega ei ole poolte sõlmitud garantiileping ja sellest tulenev nõue seotud võlgniku laenukohustuse olemasolu ega selle suurusega.“ – Garantii on mitte mitteaktsessoorne tagatis, mille kehtivus ja realiseerimine ei ole tagatava nõudega seotud. RK: „Üksnes garantiilepingule ei ole lubatud tugineda, kui see tähendaks õiguste kuritarvitamist ja rikuks hea usu põhimõtet. Seejuures tuleb õiguste kuritarvitamise üle otsustamiseks hinnata, kas garantiiga soodustatud isik kasutab oma õiguslikku positsiooni pahatahtlikult, saamaks endale varalist eelist, mis talle ei kuulu.“ – HUP-iga vastuolus olev garantiileping on tühine.
lõikest 2 tulenevalt käsipandi sätteid, samuti VÕS §-s 164 jj (nõuete loovutamine) sisalduvat regulatsiooni HÜPOTEEK Mõiste: kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel (AÕS §325 lg 1) Eesti õiguses üks kinnispandiõiguse liik –hüpoteek (nt saksa õiguses 3 liiki: hüpoteek, kinnisvõlg ja rendivõlg) hüpoteek on mitteaktsessoorne –ei eelda tagatava nõude olemasolu (va kohtulik hüpoteek). Olemus hüpoteek on valduseta pandiõigus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus koormatud kinnisasja (piiratud ulatuses)vallata, kasutada ja käsutada. Hüpoteek annab hüpoteegipidajale õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue panditud kinnisasja arvel, seega on see mitte väljaandmise, vaid rahakstege Ulatub: peaasjale, olulistele osadele ja omanikule kuuluvatele päraldistele,
vähendamiseks vajab hüpoteegipidaja isiku, kellele hüpoteek on panditud nõusolekut. Hüpoteegi pidajal on õigus jagada hüpoteek osadeks. Osahüpoteegid asuvad senise hüpoteegi järjekohale (AÕS § 333 lg3). Hüpoteegi jagamiseks, samuti jagamisel tekkivate osahüpoteekide omavahelise järjekoha määramiseks ja muutmiseks ei ole vaja omaniku nõusolekut. Hüpoteegi alaliigid Nõude olemasolu mitte-eeldav ja eeldav hüpoteek Eesti hüpoteek on erinevalt teiste riikide hüpoteekidest mitteaktsessoorne, st ei eelda tagatava nõude olemasolu. Sellest tuleneb ka, et hüpoteek lõpeb mitte nõude lõppemisega vaid alles hüpoteegikande kustutamisega kinnistusraamatus. Erandiks on kohtulik hüpoteek, mis kantakse kinnistusraamatusse ainult haginõude olemasolul ja suuruses ja mis lõpeb hagi tagamise tühistamie või hagi tagamise abinõu asendamisega, muutudes automaatselt omanikuhüpoteegiks. Võõr- ja omanikuhüpoteek