ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele kuni temperatuuride ühtlustumiseni. 7. Mitsellid on pindaktiivsete monomeeride agregaadid, mis hakkavad moodustuma siis, kui vees lahustunud PAA kontsentratsioon ületab mitsellide moodustumise kriitilise kontsentratsiooni.[2] Eesti keeles kasutatakse selle kohta väljendeid mitsellide moodustumise kriitiline kontsentratsioon (MMKK) või kriitiline mitselleerumise kontsentratsioon (KMK). Mitselli moodustumise kriitiline kontsentratsioon on pindaktiivsete molekulide kontsentratsioon lahuses, millest kõrgematel väärtustel hakkavad moodustuma mitsellid (antud kindlal temperatuuril)[8]. Vee keskkonnas molekuli "saba" ehk hüdrofoobne osa paigutub mitselli moodustumisel sissepoole, et kokkupuude veega oleks minimaalne. "Pea" ehk hüdrofiilne osa jääb väljapoole, et kokkupuude veega oleks maksimaalne.[2] Lahuses on mitsellid pidevas moodustumise ja
Mitselleerumist soodustabki siis see, et vesiniksidemed jäävad alles ning PAA hüdrofoobsete osade interaktsioon on energeetiliselt soodne. Uurides elektrijuhtivuse ja pindpinevuse sõltuvust kontsentratsioonist ,saame määrata MMKK-d. Mida pikem süsivesinikahel, seda madalam MMKK ehk seda kergemini mitselleerumine. Ühe –CH2 lisamine põhjustab MMKK väärtuse vähenemist poole võrra. Mitteioonsetel veel rohkem. Temperatuuri tõstmisel hakkab mitselleerumise vastu töötama soojusliikumine ja MMKK väärtus kasvab. Elektrolüüdi lisamine vähendab MMKK väärtust ioonsete mitsellide korral, sest ioonid ekraniseerivad PAA polaarse rühma. Mitselli moodustumise võime oleneb põhiliselt lüofoobse osa ehitusest. Mitselli diameeter oleneb PAA omadustest. Mida rohkem C-sid süsivesinikahelas, seda rohkem PAA molekule mitsellis. Diameeter on väiksem kahekordsest PAA aine molekuli pikkusest, sest süsivesinikahelad keerduvad. ! ! ! IV variant 1
annaabi.ee 
