Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mitmuslikku" - 12 õppematerjali

Morfoloogia-Pöördekategooria liikmed
9
doc

Morfoloogia. Pöördekategooria liikmed

suhtelises minevikus. des-vorm des-vorm on pöördsõna infiniitne vorm, mis esineb lauses määrusena, väljendades teise tegevusega samaaegselt toimuvat ja seda iseloomustavat tegevust. Pööre Pööre on pöördsõna kategooria, mis näitab, et tegevus lähtub täisalusega tähistatavast tegijast (subjektisikust), samuti selle tegija seost kõneleja ning kuulajaga. Pöördekategoorial on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget ehk pööret, mis avalduvad pöördetunnustena. Tegumoekategooria liikmed (Morfoloogiline) tegumood ehk geenus on eesti keeles pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga (alusega). Morfoloogiliselt avalduv tegumood on laiemalt mõistetud tegumoekategooria erijuhtum. Tegumoekategoorial laiemas mõttes on kaks liiget: aktiiv ja passiiv. Morfoloogilist aktiivi ja

Filoloogia → Eesti filoloogia
53 allalaadimist
Kristlus
8
docx

Kristlus

753 eKr. JUMALA KOLMAINSUS Õpetus jumala kolmainsusest on ainulaadne ristiusule. Üheski teises religioonis seda ei esine. Kolmainsuse küsimust ei ole kerge mõista, kuid usuajalooliselt on see õpetus tõe paratamatu osa ja osutanud praktiliselt väga väärtuslikuks. VT usklikud tundsid ja õpetasid ainsat jumalat. Kolmainsuse õpetust VT-s ei ole. Jumala nime Elohim tarvitatakse mitmuses ja jumal ise tarvitab ka mitmuslikku asesõna enese kohta. KOLMAINSUSE ÕPETUS UUES TESTAMENDIS Jeesus Kristus . Jeesuse tulles seisid usklikud uute faktide ees, millest ei saanud mööduda vaikides. Jüngrid jõudsid aegsasti otsusele, et Jeesus on jumalik isik. Pärast Jeesuse taevaminemist hakkasid usklikud palves pöörduma tema, kui issanda poole. Eriti väärib tähelepanu, et Jeesuse poole pöördusid palves just juudid, kes olid kasvatatud ranges monoteismis ja kellele oli lubatud vaid ainsa jumala

Teoloogia → Religioon
116 allalaadimist
Kristlus
12
doc

Kristlus

6 Jumala kolmainsus Õpetus jumala kolmainsusest on ainulaadne ristiusule. Üheski teises religioonis seda ei esine. Kolmainsuse küsimust ei ole kerge mõista, kuid usuajalooliselt on see õpetus tõe paratamatu osa ja osutanud praktiliselt väga väärtuslikuks. Vana Testamendi usklikud tundsid ja õpetasid ainsat jumalat. Kolmainsuse õpetust Vanas Testamendis ei ole. Jumala nime Elohim tarvitatakse mitmuses ja jumal ise tarvitab ka mitmuslikku asesõna enese kohta. Kolmaainsuse õpetus uues testamendis 1.) Jeesus Kristus Jeesuse tulles seisid usklikud uute faktide ees, millest ei saanud mööduda vaikides. Jüngrid jõudsid aegsasti otsusele, et Jeesus on jumalik isik. Pärast Jeesuse taevaminemist hakkasid usklikud palves pöörduma tema, kui issanda poole.Eriti väärib tähelepanu, et Jeesuse poole pöördusid palves just juudid, kes olid kasvatatud ranges monoteismis ja kellele oli lubatud vaid ainsa jumala kummardamine.

Politoloogia → Rahvusvahelised suhted
92 allalaadimist
Kristlus retsensioon
13
doc

Kristlus retsensioon

6 Jumala kolmainsus Õpetus jumala kolmainsusest on ainulaadne ristiusule. Üheski teises religioonis seda ei esine. Kolmainsuse küsimust ei ole kerge mõista, kuid usuajalooliselt on see õpetus tõe paratamatu osa ja osutanud praktiliselt väga väärtuslikuks. Vana Testamendi usklikud tundsid ja õpetasid ainsat jumalat. Kolmainsuse õpetust Vanas Testamendis ei ole. Jumala nime Elohim tarvitatakse mitmuses ja jumal ise tarvitab ka mitmuslikku asesõna enese kohta. Kolmaainsuse õpetus uues testamendis 1.) Jeesus Kristus Jeesuse tulles seisid usklikud uute faktide ees, millest ei saanud mööduda vaikides. Jüngrid jõudsid aegsasti otsusele, et Jeesus on jumalik isik. Pärast Jeesuse taevaminemist hakkasid usklikud palves pöörduma tema, kui issanda poole.Eriti väärib tähelepanu, et Jeesuse poole pöördusid palves just juudid, kes olid kasvatatud ranges monoteismis ja kellele oli lubatud vaid ainsa jumala kummardamine.

Teoloogia → Usundiõpetus
4 allalaadimist
Morfoloogia
36
doc

Morfoloogia

h) liitsõna täiendosa, nt kuldkell, sukkpüksid. Nimetaval käändel puudub tunnus. Osastav kääne Osastav kääne väljendab piiritlematust või osalisust ning vormistab: a. osasihitist, nt Mari luges raamatut; b. osasihitise sarnast aja- või kvantumimäärust, nt Juhtunust polnud möödunud veel tundigi; c. osaalust, nt Põrandal vedeles prahti; d. osaöeldistäidet, nt Jüri on meie helgemaid päid; e. hulgasõna laiendit, nt Toas oli kolm inimest; f. mitmuslikku lisandit, nt Juku, klassi hullemaid pröökameid, oli seekord täiesti kuss. Osastava käände tunnusel on neli morfeemivarianti: t, d, 0 ja da. Ainsuse vormides esinevad kõik neli, kusjuures valik sõltub sõnatüübist. t (~tt) III kk ratsu/t IV kk `aasta/t, redeli/t, `kringli/t, koleda/t, habe/t, `õela/t, magasi/t V kk soolas/t, `jõulis/t, olulis/t, `juus/t VI kk-st `suur/t, `uu/t, `küün/t, `kä/tt

Keeled → Keeleteadus
21 allalaadimist
Morfoloogia alused
42
docx

Morfoloogia alused

h) liitsõna täiendosa, nt kuldkell, sukkpüksid. Nimetaval käändel puudub tunnus. Osastav kääne väljendab piiritlematust või osalisust ning vormistab: a. osasihitist, nt Mari luges raamatut; b. osasihitise sarnast aja- või kvantumimäärust, nt Juhtunust polnud möödunud veel tundigi; c. osaalust, nt Põrandal vedeles prahti; d. osaöeldistäidet, nt Jüri on meie helgemaid päid; e. hulgasõna laiendit, nt Toas oli kolm inimest; f. mitmuslikku lisandit, nt Juku, klassi hullemaid pröökameid, oli seekord täiesti kuss. Osastava käände tunnusel on neli morfeemivarianti: t, d, 0 ja da. Ainsuse vormides esinevad kõik neli, kusjuures valik sõltub sõnatüübist. Mitmuses esinevad morfeemivariandid d ja 0, kusjuures valik sõltub sellest, missugust vokaalmitmuse tüüpi sõna kasutab. Kui sõnal vokaalmitmus puudub, kasutatakse osastavas formatiivi sid, nt ratsu/sid, `koi/sid. Kuid

Eesti keel → Eesti keel
32 allalaadimist
Sissejuhatus keeleteadusesse
28
doc

Sissejuhatus keeleteadusesse

o Kolmas isik on see, kellest räägitakse. • Isiku väljendamiseks kasutatakse isikulisi asesõnu mina, sina, tema või mitmuses meie, teie, nemad ning tegusõna pöördelisi vorme; • Isikut tähistatakse ka konkreetsete nimisõnade ning nimedega; • Grammatiline isiku- ja arvukategooria väljendub morfoloogilises pöördekategoorias, millel on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget ehk pööret. o Ainsus:  mina ~ ma  sina ~ sa  tema ~ ta o Mitmus:  meie ~ me  teie ~ te  nemad ~ nad  Kõneviis ehk modus • pöördsõna morfoloogiline kategooria; väljendab: o kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele (kas ta peab tegevust reaalseks või

Filoloogia → Keeleteaduse alused
30 allalaadimist
Morfoloogia-Eesti keele käänded
16
doc

Morfoloogia. Eesti keele käänded

Omastaval käändel puudub tunnus. Osastav kääne Osastav kääne väljendab piiritlematust või osalisust ning vormistab: a. osasihitist, nt Mari luges raamatut; b. osasihitise sarnast aja- ja hulgamäärust, nt Juhtunust polnud möödunud veel tundigi; c. osaalust, nt Põrandal vedeles prahti; d. osaöeldistäidet, nt Jüri on meie helgemaid päid; e. hulgasõna laiendit, nt Toas oli kolm inimest; f. mitmuslikku lisandit, nt Juku, klassi hullemaid pröökameid, oli seekord täiesti kuss. Osastava käände tunnusel on neli morfeemivarianti: t, d, 0 ja da. Ainsuse vormides esinevad kõik neli, kusjuures valik sõltub sõnatüübist. t (~tt) III kk ratsu/t IV kk `aasta/t, redeli/t, `kringli/t, koleda/t, habe/t, `õela/t, magasi/t V kk soolas/t, `jõulis/t, olulis/t, `juus/t VI kk-st `suur/t, `uu/t, `küün/t, `kä/tt

Filoloogia → Eesti filoloogia
67 allalaadimist
Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks
28
doc

Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks

tegumoes), tunnus -nud; tud-partitsiip (umbisikulises tegumoes), tunnusel on kaks allomorfi -tud (ela/tud, tape/tud) ja -dud (käi/dud, laul/dud). 17. Pöördekategooria Pööre on verbi morfoloogiline kategooria, mis näitab, et tegevus lähtub täisalusega tähistatavast tegijast; pööre väljendab ka subjektisiku seost kõneleja ja kuulajaga. Pöördekategoorial on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget e pööret, mis realiseeruvad pöördelõppudena kindla, tingiva ja käskiva kõneviisi jaatavas kõneliigis ja käskiva kõneviisi eitus- ning põhiverbis. 1) ainsuse 1. pööre väljendab seda, et subjektisikuid on üks ja see on identne kõnelejaga. Nt mina lähe/n, tahaksi/n teh/a. Pöördelõpp (EKG nimetab sedagi tunnuseks) on -n; 2) mitmuse 1. pööre väljendab seda, et subjektisikuid on kaks või enam ning üks neist on identne kõnelejaga, nt me ela/si/me, ole/me tutvu/nud

Eesti keel → Eesti keel
113 allalaadimist
Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
22
doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

tunnus ta/v). Mineviku partitsiibid: nud-partitsiip (isikulises tegumoes), tunnus -nud; tud- partitsiip (umbisikulises tegumoes), tunnusel on kaks allomorfi -tud (ela/tud, tape/tud) ja -dud (käi/dud, laul/dud). 24. Pöördekategooria - Pööre on verbi morfoloogiline kategooria, mis näitab, et tegevus lähtub täisalusega tähistatavast tegijast; pööre väljendab ka subjektisiku seost kõneleja ja kuulajaga. Pöördekategoorial on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget e pööret, mis realiseeruvad pöördelõppudena kindla, tingiva ja käskiva kõneviisi jaatavas kõneliigis ja käskiva kõneviisi eitus- ning põhiverbis. 25. Kõneviisikategooria - Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele (modaalsust), kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja kommunikatiivset modaalsust ehk suhtluseesmärki. Kõneleja võib pidada tegevust reaalseks või ebareaalseks

Eesti keel → Eesti keel
442 allalaadimist
NIMEKORRALDUS koondkonspekt
21
doc

NIMEKORRALDUS koondkonspekt

Tõlgitud nime ennisvorm. Laiemalt nimede puhul tõlkimine. Ühel juhul tõlgitakse sisu järele, teisel juhul võõrnimelisest eestikeelseks. Mõnel juhul on tõlge mugand, teisel juhul kaudkeelne nimi. Mugandnimed: Doonau, Sambia ­ kirjapilt eesistatud, hääldus jäetud samaks nii palju kui eesti keel seda võimaldab. Võõrtähtede asendamine; teisitihäälduvate tähtede asendamine; saab asendada ka klusiilide pikkust ja märkida pearõhulist pikalt. Saab panna ka mitmuslikku kuju. Tüüpiline on ia lõpuliste nimede mugandamine eesti keeles. Pikendame ia-eelset silpi. Mugandamise rühm ­maa lõpulised nimed, algusosa reklonüüm (Baskimaa jms). Omastava kujulised mugandid on tuletatud vastava rahvanimetuse põhjal. Kuuluksid omanimede rühma, aga selliseid nimesid on teisigi. Kaudkeelsed nimed: Genf, Belgrad ­ nimed, mis eesti keeles on kasutusel, pole kohalikust ametlikust nimest tuletatud. On tulnud teiste keelte kaudu.

Eesti keel → Nimekorraldus
14 allalaadimist
KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs
50
docx

KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs

on üldised pöördumised. Kuidas sihtrühma kõnetatakse? Võib pöörduda korraga terve rühma poole, aga ka ühe poole. Ainsuse mõjujõud on suurem, otsesuhtlus ühe kindla partneriga on siduvam kui kollektiivne. Individuaalses pöördumises vastanduvad sina/Sina, teie/Teie, olenevalt taotlusest: ametlik suure algustähega. Skandinaavia sinatamise komme levib Eestisse. Ajalooliselt oli sina-vorm ühele suunatud, teie ainult mitmusele, nii et viisakusega ei seostu. Teie võib tähistada ka mitmuslikku pöördumist, juhul kui reklaamija ei tunne tarbijat või kui ei suudeta valida, kas kasutada viisakust või mitte. Eesti reklaamides üldiselt ei kehti arusaam pöördumisvormide tähendusest ja seosest reklaami endaga või reklaamitava kaudu. Suure tähega pöördumine tekitab lugupidava ja distantsi hoidva tunde. Kõige enam peaks sõnavalik sõltuma reklaamitavast tootest. Kaubad ise jagunevad mõtteliselt sina- ja teie-kaupadeks vastavalt ostja kultuuriruumile. Teie-kaubad on

Filoloogia → Foneetika
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun