Reegel #2: ! Kui täiend on ainsuse omastavas, sõltub kokku- või lahkukirjutamine tähendusest. Täiendsõna näitab, kellele/millele miski kuulub, siis kirjutatakse lahku (venna raamat). Täiendsõna näitab põhisõna liiki või laadi, siis kirjutatakse kokku (pildiraamat). Sihitislikke täiendsõnu, mis näitavad kellele/millele põhisõna tegevus on suunatud kirjutatakse järgneva põhisõnaga kokku (kartulivõtt, kalapüük, raamatupidamine). Sisult mitmuslikke (ainsuse omastavas) täiendsõnu kirjutatakse järgneva põhisõnaga kokku (kuusemets, marjakobar, männisalu, autovood). Põhisõnu mis viitavad hulgale kirjutatakse eelneva täiendsõnaga kokku (leivavili, klaasikild, suhkrutükk). TÄIENDSÕNA MITMUSE OMASTAVAS + NIMISÕNA Reegel: ! Mitmuse omastavas olev sõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku. Mägede tipud, vigade parandus, õpetajate tuba
Ära mainima ot-metit Ära lahendama raz-reshitj Aspektimäärsõnade kasutamisel on kindlasti negatiivne mõju kirjakeele stiilile ja ka sihitise reeglite järjekindlusele, sest aspektimäärsõna tingib täissihitist ka seal, kus sisuliselt õige oleks osasihitis. Pealtvaatajad said näha kena kündi Pealtvaatajad said ära käha kena künni 2.3 Mitmuse ülekasutamine Soome-ugri keeltes on ainsuse kasutamine tunduvalt üldisem kui mitmuse kasutamine. Mitmuslikke sõnu (plurale tantum) on vähe, abstraktnoomenid esinevad valdavalt ainsuslikena. Mitmuse sagenev kasutamine hõlmab kolme põhilist valdkonda: 1) paljusid sõnu ja sõnarühmi on hakatud eelistavalt kasutama mitmuses, kuigi selleks puudub põhjendus nii semantikas kui ka traditsioonis. 2) mitmusliku tähendusega vormilt ainsuslik alus tingib üha sagedamini mitmuse vormis oleva öeldise. 3) omadussõnalise öeldistäitemääruse mitmuslik ühildumine on taas pealetungil.
(koht) Printsess langes maha kohe, kui oli õuna hammustanud. (aeg) Olime õpetajaga nii harjunud, et ta ei suutnud meid enam millegagi üllatada. (määr) Notsu jooksis, nagu oleks ta kõige õnnelikum väike põrsas. (viis) Valisin selle kreemi, sest olen seda väärt. (põhjus) Kui annad sõrme, võtab kurat käe. (tingimus) jt täiendlauseks: Taevas, mida nii ütlemata kena oli vaadata, oli taevakarva sinine. V 1. Asesõnade kes ja mis mitmuslikke vorme ei kasutata, kui Ä kahemõttelisust ei teki: Inimesed, kellega (mitte kelledega) ta vestles, G olid puupead. A 2. Kui täiendlause põhi ei ole omastavas käändes täiend, paikneb täiendlause vahetult oma põhja järel: Peeter, kes oli alati nagu rõõmupall, hüples naeratades eemale. (Väär: Peeter hüples naeratades eemale, kes oli alati nagu rõõmupall.) 3. Omastavas käändes täiendi ja põhja vahele täiendlauset panna ei
beebit, lubab aga pärast jaanuaris emaks saamist oma sportlaskarjääri jätkata. Nende näidete puhul tuleb selgelt esile, et muudmoodi seda käänet kasutada ei saakski kui emaksolemise või emakssaamise väljendamiseks. 11 2.3. Sõna ema uusimas kasutuses Valimisse kuulus 200 lauset etTenTeni korpusest (vt tabel 3). Ainsuslikke vorme oli mitu korda rohkem kui mitmuslikke. Tabel 3. Sõna ema erinevate käändevormide esinemine etTenTen korpuses KÄÄNE/ARV etTenTen, AINSUS etTenTen, MITMUS nimetav 97 48,5% 15 7,5% omastav 38 19% 6 3% osastav 7 3,5% 3 1,5% sisseütlev - - - -
nimetavas käändes. Me kääname nimesid lähtuvalt vormist mitte etümoloogilisest käändevormist. Diakrooniliselt käänamine on teisiti 3 eri käändevormi. Ainsuse nimetavas need, mis sisaldavad determinanti, elliptilises liht ja liitkohanimed. Omastavaline mall levis kõige paremini siis kui hakati talunimesid kasutama. Talunimed valdavalt kõik genitiivsel kujul. Mitmuslik kohanimi. Mitmus võib esineda kahel kujul: kohanime determinant mitmuses (Rohukarid) ka determinandita mitmuslikke vorme. Loodusnimedes mitmuslikke rohkem. Mitmuse tüüp, mida Hurt märkas: setu- ja Kagu-võrumaa külanimed, millel on lisatud mitmuse tunnus q. Nimede mitmuslikkus tuleb välja ka käänates. Teinekord pole larüngaalklusiili enam näha. Lähtekohaks olnud inimeste rühma nimi. Kohakäänded. Kohanimede eripära, et nende käände paradigma pole täielik. Sageli on kohanimed kohakäänetes. Eesti keeles probleem, et kas me kasutame sisekohakäänet või väliskohakäänet
H 9. 1nupule; 2hooldustöötaja; 3luud ja kondid; 4normaalne; 5pea; 6miks; 7 lõikus; 8kolp; 9roided; 10põlvekeder; 11lüli. H 10. Silm, laug, kulm, pea, otsmik, ripse, kõrv, nina, suu, lõug; huul, hammas, keel. Vajadusel võib anda nende sõnade mitmuse nimetava vormid. Harjutamiseks sobib demonstreerimine skeleti mulaazil või iseendal. H 11. Võimalusel lugeda anatoomia õpikut või mõnda ajalehte (nt Meditsiiniuudised, Haiglaleht) ja otsida sealt mitmuslikke vorme. Iseseisev töö. H 12. See loovülesanne annab vabad käed fantaseerimiseks. Soovitav on jälgida riimumise põhimõtteid, kuid see pole peamine. H 13. Need on palju kasutatavad küsimused, vastused tuleb pähe õppida ja harjutada nende kasutamist lühidialoogide koostamisel. H 14. Soovituste andmine Pea valutab võta tabletti Silmad valutavad kasuta silmatilku Kael valutab määri spordikreemiga Ninast jookseb verd pane jääd nina peale Pea on uimane puhka natuke
annaabi.ee 
