korraga ainult ühte protsessi protsessori kohta. Vanemad operatsioonisüsteemid (näiteks DOS) ei üritanudki sellest mööda pääseda ja nendega sai käivitada ühe programmi korraga. Siit ka nimi ühetegumiline OS. Kaasaegsed operatsioonisüsteemid suudavad simuleerida ühe protsessoriga mitme protsessi korraga jooksutamist. Protsessihaldus ongi OS-i meetod mitme protsessiga korraga toimetulemiseks. Kuna enamus arvuteid omavad ühte ühetuumalist protsessorit saavutatakse mitmetegumilisus lihtsalt protsesse kiiresti vahetades. Kui kasutaja käivitab rohkem protsesse muutub ajajaotus igale protsessile väiksemaks, mis võib paljudel süsteemidel viia selleni, et muusika muutub katkendlikuks või hiir liigub hüppeliselt. Seda kutsitakse thrashing (nüpeldamine) situatsioon, kus arvuti tegeleb ainult operatsioonisüsteemiga seotud ülesannete täitmisega, produktiivsus null. Protsessihaldus koosneb ajajaotuse arvutamisest ja levitamisest
korraga ainult ühte protsessi protsessori kohta. Vanemad operatsioonisüsteemid (näiteks DOS) ei üritanudki sellest mööda pääseda ja nendega sai käivitada ühe programmi korraga. Siit ka nimi ühetegumiline OS. Kaasaegsed operatsioonisüsteemid suudavad simuleerida ühe protsessoriga mitme protsessi korraga jooksutamist. Protsessihaldus ongi OS-i meetod mitme protsessiga korraga toimetulemiseks. Kuna enamus arvuteid omavad ühte ühetuumalist protsessorit saavutatakse mitmetegumilisus lihtsalt protsesse kiiresti vahetades. Kui kasutaja käivitab rohkem protsesse muutub ajajaotus igale protsessile väiksemaks, mis võib paljudel süsteemidel viia selleni, et muusika muutub katkendlikuks või hiir liigub hüppeliselt. Seda kutsitakse thrashing (nüpeldamine) situatsioon, kus arvuti tegeleb ainult operatsioonisüsteemiga seotud ülesannete täitmisega, produktiivsus null. Protsessihaldus koosneb ajajaotuse arvutamisest ja levitamisest